Propeller: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 26. jaanuar 2012, kell 12:00

See artikkel räägib lennukipropellerist, ansambli kohta vaata artiklit Propeller (ansambel), laevaseadme kohta artiklit sõukruvi.

Propeller (ladina keeles propellere 'edasi tõukama') on seade, mis muudab pöördemomendi tõmbejõuks, tavaliselt kahe (harva ka ühe) või enama laba pöörlemisel ümber keskse telje, voolavas keskonnas (vedelikud - kokkusurumatu keskkond ja gaasid - kokkusurutav keskkond).

Propellereid kasutatakse õhus liikumiseks (lendamisel): lennukid, helikopterid, hõljuklaevad, aerostaadid, aerosaanid jne.^[1]

Helikopterit kandvat propellerit nimetatakse tiivikuks, kus pöörlevad labad tekitavad tõstejõudu vastavalt Bernoulli printsiibile, analoogselt lennuki tiivale.^[1].

Laeva, tiiburlaeva, skutri ja allveelaeva liikuma panemiseks kasutatavat propellerit nimetatakse sõukruviks ehk laevakruviks.

Otstarbe järgi eristatakse kandvaid, tõmbavaid ja kombineeritud propellereid. Paigutuse järgi mootori suhtes eristatakse tõmbavaid ja tõukavaid propellereid. Konstruktsiooni järgi eristatakse muutumatu ja muutuva sammuga propellereid.^[1]

Propelleri võimsusele seab piirid labaotste joonkiiruse lähenemine helikiirusele. Mootori täielikuma võimsuse ärakasutamiseks kasutatakse vastandsuundades pöörlevaid tandempropellereid ehk koaksiaalseid propellereid.^[1]

Propellereid ehk impellereid kasutatakse ka turbiinides. Propellerturbiin on niisugune reaktiivhüdroturbiin, mille tööratta labad on kinnitatud püsival sammul.^[1]

Lennunduses propellerile vajalik pöördemoment muutub võrdeliselt tema võlli pöörete arvuga ruuduga, võimsustarve aga võrdeliselt pöörete arvu kuubiga. Propelleri kasutegur sõltub nii lennuki kiirusest kui propelleri pöörete arvust. Propeller võib saavutada kasuteguri kuni 90%. Sel eesmärgil kasutatakse automaatset propellerilabade seadenurga muutmist ehk automaatse muutuvsammuga propellereid.

Ökonoomsuse poolest piirdub propelleri abil saavutatav kiirus kuni 700 km/h. Suurim kiirus, mis on puhtalt propelleri abil saavutatud, on 850 km/h. FAI registreeritud turbopropellerlennuki Tu-114 suurim kiirus 870 km/h on saavutatud osaliselt reaktiivmootori turbiini läbinud gaaside tõukejõu (alla 10%) arvel.

Vaata ka

Tuulik

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 Tehnikaleksikon, lk. 393

[Tehnikaleksikon-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 Tehnikaleksikon, lk. 393

[1]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 {{See artikkel|räägib lennukipropellerist, ansambli kohta vaata artiklit [[Propeller (ansambel)]], laevaseadme kohta artiklit [[sõukruvi]].}}
 [[Pilt:Flypropel.jpg|pisi|Propeller]]
-'''Propeller''' ([[ladina keel]]es ''propellere'' 'edasi tõukama') on [[seade]], mis muudab [[pöördemoment|pöördemomendi]] tõukejõuks kahe või enama [[laba]] [[pöörlemine|pöörlemise]] abil ümber keskse [[telg|telje]] sarnaselt [[kruvi]] [[pöördliikumine|pöördliikumisega]] [[tahke aine|tahkes aines]].
+'''Propeller''' ([[ladina keel]]es ''propellere'' 'edasi tõukama') on [[seade]], mis muudab [[pöördemoment|pöördemomendi]] tõmbejõuks, tavaliselt kahe (harva ka ühe) või enama [[laba]] [[pöörlemine|pöörlemisel]] ümber keskse [[telg|telje]], <u>''voolavas''</u> keskonnas (vedelikud - ''kokkusurumatu'' keskkond ja gaasid - ''kokkusurutav'' keskkond).
-Propellereid kasutavad läbi õhu liikumiseks [[lennuk]]id, [[helikopter]]id, [[hõljuklaev]]ad ja [[aerosaan]]id.<ref name=Tehnikaleksikon>[[Tehnikaleksikon]], lk. 393</ref>
+Propellereid kasutatakse õhus liikumiseks (lendamisel): [[lennuk]]id, [[helikopter]]id, [[hõljuklaev]]ad, aerostaadid,  [[aerosaan]]id jne.<ref name=Tehnikaleksikon>[[Tehnikaleksikon]], lk. 393</ref>
-Helikopteril on propelleri labad kui pöörlevad [[tiib|tiivad]], mis tekitavad [[tõstejõud]]u vastavalt [[Bernoulli printsiip|Bernoulli printsiibi]]le, analoogselt lennuki [[tiib (lennundus)|tiib]]adele. Nende kandvat propellerit, mis tekitab peamiselt tõstejõudu, nimetatakse [[tiivik]]uks<ref name=Tehnikaleksikon/>.
+Helikopterit kandvat propellerit nimetatakse [[tiivik]]uks, kus  pöörlevad labad tekitavad [[tõstejõud]]u vastavalt [[Bernoulli printsiip|Bernoulli printsiibi]]le, analoogselt lennuki [[tiib|tiivale]].<ref name=Tehnikaleksikon/>.
-[[Laev]]ad, [[tiiburlaev]]ad ja [[allveelaev]]ad kasutavad läbi  [[vesi|vee]] liikumisel [[sõukruvi]] ehk [[laevakruvi]].
+[[Laev]]a, [[tiiburlaev]]a, skutri ja [[allveelaev]]a liikuma panemiseks kasutatavat propellerit nimetatakse [[sõukruvi]]ks ehk [[laevakruvi]]ks.
-Otstarbe järgi eristatakse kandvaid, vedavaid ja kombineeritud propellereid. Paigutuse järgi eristatakse tõmbavaid ja lükkavaid propellereid. Konstruktsiooni järgi eristatakse jäiga ja muutuva sammuga propellereid.<ref name=Tehnikaleksikon/>
+Otstarbe järgi eristatakse kandvaid, tõmbavaid ja kombineeritud propellereid. Paigutuse järgi mootori suhtes eristatakse tõmbavaid ja tõukavaid propellereid. Konstruktsiooni järgi eristatakse muutumatu ja muutuva sammuga propellereid.<ref name=Tehnikaleksikon/>
-Propelleri [[võimsus]]t vähendab tagasipaisatava õhujoa keerdumine. Võimsuskadude vähendamiseks kasutatakse [[tandempropeller]]eid ehk koaksiaalselt vastandsuundades pöörlevaid propellereid.<ref name=Tehnikaleksikon/>
+Propelleri [[võimsus]]ele seab piirid labaotste joonkiiruse lähenemine helikiirusele. Mootori täielikuma võimsuse ärakasutamiseks  kasutatakse vastandsuundades pöörlevaid [[tandempropeller]]eid ehk koaksiaalseid  propellereid.<ref name=Tehnikaleksikon/>
-Propellereid kasutatakse ka [[turbiin]]ides. [[Propellerturbiin]] on niisugune [[reaktiivhüdroturbiin]], mille [[tööratas|tööratta]] labad on jäigalt kinnitatud.<ref name=Tehnikaleksikon/>
+Propellereid ehk impellereid kasutatakse ka [[turbiin]]ides. [[Propellerturbiin]] on niisugune [[reaktiivhüdroturbiin]], mille [[tööratas|tööratta]] labad on  kinnitatud püsival sammul.<ref name=Tehnikaleksikon/>
-Propellerile vajalik pöördemoment muutub võrdeliselt tema võlli pöörete arvuga ruuduga, [[võimsus]]tarve aga võrdeliselt pöörete arvu kuubiga. Propelleri [[kasutegur]] sõltub nii lennuki kiirusest kui propelleri pööre tearvust. Propeller võib saavutada kasuteguri kuni 90%. Sel eesmärgil kasutatakse automaatset propellerilabade seadenurga muutmist ehk automaatse muutuvsammuga propellereid.
+Lennunduses propellerile vajalik pöördemoment muutub võrdeliselt tema võlli pöörete arvuga ruuduga, [[võimsus]]tarve aga võrdeliselt pöörete arvu kuubiga. Propelleri [[kasutegur]] sõltub nii lennuki kiirusest kui propelleri pöörete arvust. Propeller võib saavutada kasuteguri kuni 90%. Sel eesmärgil kasutatakse automaatset propellerilabade seadenurga muutmist ehk automaatse muutuvsammuga propellereid.
 Ökonoomsuse poolest piirdub propelleri abil saavutatav kiirus kuni 700 km/h. Suurim kiirus, mis on puhtalt propelleri abil saavutatud, on 850 km/h. [[FAI]] registreeritud turbopropellerlennuki [[Tu-114]] suurim kiirus 870 km/h on saavutatud osaliselt [[reaktiivmootor]]i turbiini läbinud [[gaas]]ide tõukejõu (alla 10%) arvel.