Propeller: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{See artikkel|räägib lennukipropellerist, ansambli kohta vaata artiklit [[Propeller (ansambel)]], laevaseadme kohta artiklit [[sõukruvi]].}}
{{See artikkel|räägib lennukipropellerist, ansambli kohta vaata artiklit [[Propeller (ansambel)]], laevaseadme kohta artiklit [[sõukruvi]].}}
[[Pilt:Flypropel.jpg|pisi|]]
[[Pilt:Flypropel.jpg|pisi|Propeller]]
'''Propeller''' ([[ladina keel]]es ''propellere'' 'edasi tõukama') on [[seade]] ehk ajam, mille moodustavad ringasetusega (radiaalselt), teisiti ka tähtasetusega, pöörlevale võllile (teljele) kinnitatud kumera profiiliga labad.
'''Propeller''' ([[ladina keel]]es ''propellere'' 'edasi tõukama') on [[seade]], mis muudab [[pöördemoment|pöördemomendi]] tõukejõuks kahe või enama [[laba]] [[pöörlemine|pöörlemise]] abil ümber keskse [[telg|telje]] sarnaselt [[kruvi]] [[pöördliikumine|pöördliikumisega]] [[tahke aine|tahkes aines]].


Lennuasjanduses on propeller seadeldis, mis muundab lennuaparaadi mootori võllivõimsuse edasiliikumiseks (tõmbeks voolavas keskkonnas): [[lennuk]]id, [[hõljuklaev]]ad ja [[aerosaan]]id.<ref name=Tehnikaleksikon>[[Tehnikaleksikon]], lk. 393</ref>
Propellereid kasutavad läbi õhu liikumiseks [[lennuk]]id, [[helikopter]]id, [[hõljuklaev]]ad ja [[aerosaan]]id.<ref name=Tehnikaleksikon>[[Tehnikaleksikon]], lk. 393</ref>
Propelleri laba tekitab tõstejõu (analoogselt lennuki tiivale), millega kaasnevale takistusjõu ületamiseks vajatakse mootori võimsust.


Helikopteril on propelleri labad kui pöörlevad [[tiib|tiivad]], mis tekitavad [[tõstejõud]]u vastavalt [[Bernoulli printsiip|Bernoulli printsiibi]]le, analoogselt lennuki [[tiib (lennundus)|tiib]]adele. Nende kandvat propellerit, mis tekitab peamiselt tõstejõudu, nimetatakse [[tiivik]]uks<ref name=Tehnikaleksikon/>.
Propellerile vajalik pöördemoment tõuseb tema võlli pööretearvuga ruudus võrra (''a'' ²), võimsustarve aga kuubis võrra (''a'' ³). Propelleri tõhusus (kasutegur) sõltub nii lennuki kiirusest kui ka propelleri pööretearvust. Propeller võib saavutada kuni 90% tõhususe, sel eesmärgil kasutatakse automaatset propellerilabade seadenurga muutmist ehk automaatse muutuvsammuga propellereid.
Ökonoomsuse poolest piirdub propelleri abil saavutatav kiirus kuni 700 km/h. Suurim kiirus, mis on puhtalt propelleri abil saavutatud, võrdub 850 km/h. [[FAI]] registreeritud turbopropellerlennuki [[Tu-114]] suurim kiirus 870 km/h on saavutatud osaliselt ikkagi ka reaktiivmootori turbiini läbinud gaaside tõukejõu (alla 10%) arvel.


[[Laev]]ad, [[tiiburlaev]]ad ja [[allveelaev]]ad kasutavad läbi [[vesi|vee]] liikumisel [[sõukruvi]] ehk [[laevakruvi]].
Paigutuse järgi lennuaparaadil eristatakse tõmbavaid ja tõukkavaid propellereid. Põhimõtteliselt eristatakse püsi- ja muutuvsammuga propellereid.<ref name=Tehnikaleksikon/>
Ülivõimsa mootori võimsuskadude vähendamiseks kasutatakse ühe lahendusena [[tandempropeller]]eid ehk koaksiaalselt vastandsuundades pöörlevaid propellereid.<ref name=Tehnikaleksikon/>


Otstarbe järgi eristatakse kandvaid, vedavaid ja kombineeritud propellereid. Paigutuse järgi eristatakse tõmbavaid ja lükkavaid propellereid. Konstruktsiooni järgi eristatakse jäiga ja muutuva sammuga propellereid.<ref name=Tehnikaleksikon/>
[[Laev]]ad, [[tiiburlaev]]ad ja [[allveelaev]]ad liiguvad [[vesi|vees]] [[sõukruvi]] ehk [[laevakruvi]] abil.

Propelleri [[võimsus]]t vähendab tagasipaisatava õhujoa keerdumine. Võimsuskadude vähendamiseks kasutatakse [[tandempropeller]]eid ehk koaksiaalselt vastandsuundades pöörlevaid propellereid.<ref name=Tehnikaleksikon/>

Propellereid kasutatakse ka [[turbiin]]ides. [[Propellerturbiin]] on niisugune [[reaktiivhüdroturbiin]], mille [[tööratas|tööratta]] labad on jäigalt kinnitatud.<ref name=Tehnikaleksikon/>

Propellerile vajalik pöördemoment muutub võrdeliselt tema võlli pöörete arvuga ruuduga, [[võimsus]]tarve aga võrdeliselt pöörete arvu kuubiga. Propelleri [[kasutegur]] sõltub nii lennuki kiirusest kui propelleri pööre tearvust. Propeller võib saavutada kasuteguri kuni 90%. Sel eesmärgil kasutatakse automaatset propellerilabade seadenurga muutmist ehk automaatse muutuvsammuga propellereid.

Ökonoomsuse poolest piirdub propelleri abil saavutatav kiirus kuni 700 km/h. Suurim kiirus, mis on puhtalt propelleri abil saavutatud, on 850 km/h. [[FAI]] registreeritud turbopropellerlennuki [[Tu-114]] suurim kiirus 870 km/h on saavutatud osaliselt [[reaktiivmootor]]i turbiini läbinud [[gaas]]ide tõukejõu (alla 10%) arvel.


Propellereid kasutatakse ka hüdroturbiinides, näiteks propellerturbiin on niisugune [[reaktiivhüdroturbiin]], mille tööratta labad on muutumatu sammuga.<ref name=Tehnikaleksikon/>
==Vaata ka==
==Vaata ka==
*[[Tuulik]]
*[[Tuulik]]

== Viited ==
== Viited ==
{{Viited}}
{{Viited}}

{{commons}}
{{commons}}

[[Kategooria:Lennundus]]
[[Kategooria:Lennundus]]
[[Kategooria:Laevandus]]
[[Kategooria:Laevandus]]

Redaktsioon: 23. detsember 2011, kell 03:23

 See artikkel räägib lennukipropellerist, ansambli kohta vaata artiklit Propeller (ansambel), laevaseadme kohta artiklit sõukruvi.

Propeller

Propeller (ladina keeles propellere 'edasi tõukama') on seade, mis muudab pöördemomendi tõukejõuks kahe või enama laba pöörlemise abil ümber keskse telje sarnaselt kruvi pöördliikumisega tahkes aines.

Propellereid kasutavad läbi õhu liikumiseks lennukid, helikopterid, hõljuklaevad ja aerosaanid.[1]

Helikopteril on propelleri labad kui pöörlevad tiivad, mis tekitavad tõstejõudu vastavalt Bernoulli printsiibile, analoogselt lennuki tiibadele. Nende kandvat propellerit, mis tekitab peamiselt tõstejõudu, nimetatakse tiivikuks[1].

Laevad, tiiburlaevad ja allveelaevad kasutavad läbi vee liikumisel sõukruvi ehk laevakruvi.

Otstarbe järgi eristatakse kandvaid, vedavaid ja kombineeritud propellereid. Paigutuse järgi eristatakse tõmbavaid ja lükkavaid propellereid. Konstruktsiooni järgi eristatakse jäiga ja muutuva sammuga propellereid.[1]

Propelleri võimsust vähendab tagasipaisatava õhujoa keerdumine. Võimsuskadude vähendamiseks kasutatakse tandempropellereid ehk koaksiaalselt vastandsuundades pöörlevaid propellereid.[1]

Propellereid kasutatakse ka turbiinides. Propellerturbiin on niisugune reaktiivhüdroturbiin, mille tööratta labad on jäigalt kinnitatud.[1]

Propellerile vajalik pöördemoment muutub võrdeliselt tema võlli pöörete arvuga ruuduga, võimsustarve aga võrdeliselt pöörete arvu kuubiga. Propelleri kasutegur sõltub nii lennuki kiirusest kui propelleri pööre tearvust. Propeller võib saavutada kasuteguri kuni 90%. Sel eesmärgil kasutatakse automaatset propellerilabade seadenurga muutmist ehk automaatse muutuvsammuga propellereid.

Ökonoomsuse poolest piirdub propelleri abil saavutatav kiirus kuni 700 km/h. Suurim kiirus, mis on puhtalt propelleri abil saavutatud, on 850 km/h. FAI registreeritud turbopropellerlennuki Tu-114 suurim kiirus 870 km/h on saavutatud osaliselt reaktiivmootori turbiini läbinud gaaside tõukejõu (alla 10%) arvel.

Vaata ka

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Tehnikaleksikon, lk. 393