Erinevus lehekülje "Korea sõda" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Eemaldatud 11 baiti ,  8 aasta eest
P
kribu
P (r2.7.2) (robot muutis: cy:Rhyfel Corea)
P (kribu)
[[ÜRO]] väed ajasid Põhja-Korea väed tagasi üle riigi [[38. paralleel]]i. Nende eesmärk päästa Lõuna-Korea oli saavutatud. Kuid olles üliedukad, tabas neid idee saada kogu Korea Syngman Rhee valitsuse alla. Seega oli USA veendunud, et peab sõda jätkama ja saatma oma väed Põhja poole. Kommunistliku Põhja-Korea hävitamine pani aga muretsema [[Hiina]], kes kartis, et UN’i väed ei kavatsegi peatuda [[Yalu]] jõe juures, mis oli Hiina ja Põhja-Korea piiriks. Kindral MacArthur oli veenunud, et sõja levitamine Hiinasse on vajalik. Truman ja teised liidrid aga keelasid sõda laialdasemaks muuta ja MacArthuril oli kästud olla väga ettevaatlik Hiina piirile lähenedes. Paraku MacArthur keeldus kuuletumast, tuues väiteks, et Põhja-Korea väed olid varustatud Hiina poolt ja seega peaks pommitama Hiina baase, kes varustasid Põhja-Korea vägesid. Vaatamata kõigele erinevatel asjaoludel siiski Hiinat terve sõja vältel ei pommitatud.
 
Hiina aga hoiatas USAd, et nad 38. paralleeli ei ületaks. Truman pidas neid hoitusi pigem asjatuks ürituseks šantažeerida [[ÜRO]] vägesid. Päev pärast seda, [[8. oktoober|8. oktoorbil]] 1950, kui Ameerika väed olid Korea vahelise piiri ületanud, saatis [[Mao Zedong]] Hiina Rahva Vabatahtlike Väed [[Yalu]] jõe äärde. Nad oli valmis piiri ületama. Mao nõudis koheseltkohe abi ka Nõukogude valitsuselt ja nägi sekkumist olevat vaid kaitsva eesmärgiga. Mao ütles Stalinile, et kui nad lasevad USA’l terve Korea okupeerida, peavad nad valmis olema selleks, et USA Hiinale sõja kuulutab. Hiina peaminister [[Zhou Enlai]] saadeti Moskvasse, et tugevdada Mao öeldud argumente. Mao lükkas plaanitud rünnaku edasi 13. oktoobrilt 19. oktoobri peale, oodates venelaste abi. Venelaste abi jäi aga kasinaks, sest nad olid nõus õhuvägedega abistama mitte lähemal kui 96km eesrindest. [[NSV Liidu õhujõud]]ude osavõtt oli aga pahaks üllatuseks Korea õhuvägedele. Nõukogude Liidu roll oli USAle sõjas teada, kuid sel teemal vaikiti, et vältida tuumainsitente ning hullemal juhul [[tuumasõda]].
 
15. oktoobril [[1950]] läks Truman [[Wake Island]]ile, arutamaks võimalust, et Hiina sekkub ning tema soovi piirata Korea konflikti ulatust. MacArthur kinnitas Trumanile, et kui Hiina üritaks tulla [[Pyongyang]]i peale, tuleks sellest suurim veresaun. [[19. oktoober|19. oktoobril]] langes Pyongyang UN’i vädege kätte.
ÜRO väed, olles juba päris Põhja-Koreas, evakueerisid detsembri lõpus umbes 100 000 sõjaväelist inimest ja 100 000 Korea [[tsiviilik]]ut. Tsiviilikud laeti kõikvõimalike erinevate laevade peale ning viidi turvaliselt Lõuna-Korea tipus asuvatesse sadamatesse.
 
[[4. jaanuar]]il 1951 Kommunistliku Hiina ja Põhja-Korea väed vallutasid Sŏuli. ÜRO väed on sunnitud taganema. Kindral Walker sai selles rünnakus surma, ning teda pandi asendama kindral [[Matthew Ridgway]], kes Teises maailmasõjas juhtis õhuvägesid. Ridgway hakkas koheseltkohe tõstma ennist lüüa saanud 8. Armee võitlusvaimu, mis oli ennist langenud madalale. Vaatamata sellele oli olukord siiski nii sünge, et MacArthur mainis, et võibolla leiavad tuumarelvad kasutust. Märtsis 1951 võttis Ridgway poolt ellu äratatud Kaheksas Armee tagasi Sŏuli.
 
[[11. aprill]]il 1951 eemaldas president Truman MacArthuri juhpositsioonilt. {{kas|Selleks oli palju põhjuseid ning need kõik on ka dokumentides kirjas}}. MacArthuri koha võttis üle Ridgway, kel õnnestus UN’i väed edukale vastupealtungile saata. Mitmed rünnakud sundisid vastaste väed tagasi liikuma, mis tõid Hiina ja Põhja-Korea vägedele hulgaliselt ohvreid.
 
Ülejäänud sõda hõlmas väikest ala ning oli rohkem pikaldane rahuläbirääkimiste periood, mis sai alguse [[10. juuli]]l 1951. Siiski toimusid lahingud edasi ka läbirääkimiste käigus. Põhja-Korea ja tema liitlaste eesmärgiks oli tagasi saada alad, mis enne olid neile kuulunud ja seda enne kokkuleppe saavutamist, et mitte ilma jääda nendest aladest. Suur probleem läbirääkimistel oli reparatsioonimaksude küsimus. Kommunistid nõustusid vabatahtlikult reparatsioonimaksudega vaid ühel tingimusel, et enamus sõjaeelsetest aladest, mis olid kommunistidel, ka neile tagastataks. See soov lükati koheseltkohe tagasi. Sõda kestis seni, kuni kommunistid sellest soovist loobusid.
 
[[29. november|29. novembril]] [[1952]] valiti [[Dwight Eisenhower]] USA presidendiks. Valimislubadust täites sõitis ta Koreasse, et leida lahendus konflikti lõpetamiseks. UN’i nõusolekul läks käiku India ettepanek teha Koreas vaherahu. [[27. juuli]]l [[1953]] saavutati relvarahu. Selleks ajaks oli rindejoon peaaegu samas kohas, kus enne oli 38. paralleel jooksnud. Demiliseeritud tsoon rajati selle ümber, mis on tänapäevani kaitsud ühelt poolt Põhja ja teiselt poolt Lõuna vägede poolt. Rahulepingut pole tänapäevani alla kirjutatud.
27 264

muudatust

Navigeerimismenüü

Personaalsed tööriistad

Nimeruumid

Variandid