Maksim Unt: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
| 20. rida: | 20. rida: | ||
{{viited}} |
{{viited}} |
||
{{JÄRJESTA:Unt, Maksim}} |
|||
[[Kategooria:Eesti |
[[Kategooria:Eesti poliitikud]] |
||
[[Kategooria: |
[[Kategooria:I Riigivolikogu liikmed]] |
||
[[Kategooria: |
[[Kategooria:Eesti kommunistid]] |
||
[[Kategooria: |
[[Kategooria:Hukatud Eesti poliitikud]] |
||
[[Kategooria:Sündinud 1898]] |
|||
[[Kategooria:Surnud 1941]] |
|||
Redaktsioon: 1. oktoober 2011, kell 12:22
Maksim (Maxim) Unt (vene keeles Унт Максим Иоганович) (22. jaanuar 1898 Pärnu – 31. juuli 1941) oli eesti töölisliikumise tegelane ja poliitik. Alates 21. juunist 1940 oli ta siseminister Johannes Varese valitsuses.
27. juulist – 15. augustini 1940. a. oli Presidendi kohusetäitja Johannes Vares Moskvas ning Maksim Unt siseministrina täitis Presidendi ülesandeid.
Elukäik
Unt õppis Pärnu algkoolis ja gümnaasiumis. Oli rea aastaid Pärnu maavalitsuse liige ja kümmekond aastat Pärnu linnavolikogu liige, ühtlasi ka I Riigivolikogu liige[1].
Vene kodusõja ajal oli Unt Ukrainas, kus teenis arvatavasti valgekaartlikes vägedes. Aastal 1920 naasis ta Eestisse ning astus Eesti Sotsialistlikusse Tööparteisse (ESTP).
Mõni kuu pärast Johannes Varese valitsusse siseministriks nimetamist selgus, et Unt oli teeninud Venemaa kodusõja ajal valgekaartlaste seas, ja ta vahistati enne 1940. aasta lõppu, kuulu järgi ühe rahavarguse eest Punaarmee tagant Vene kodusõja aegu, ning seetõttu lasi NKVD ta juulis 1941. aastal maha[2].
Kurioosumid
2001. aastal avastas President Konstantin Pätsi pojapoeg Matti Päts, et Nõukogude võimude poolt 1941. aastal veidi üle 10 000 inimese juuniküüditamises osalenud Maksim Unti nimi oli kantud seletamatutel asjaoludel Eesti Vabariigi represseeritud Riigikogu liikmetega ühisele mälestustahvlile, mis oli kinnitatud Riigikogu hoone seinale[3].
Kirjandus
- Rkl. M. Unt süüpingil. Kaja, 4. mai 1935, nr. 104, lk. 11.
- Rkl. M. Unt 6 kuuks vangimajja. Kaja, 6. mai 1935, nr. 105, lk. 5.