Erinevus lehekülje "Kaspia meri" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Lisatud 2470 baiti ,  9 aasta eest
resümee puudub
P (r2.7.1) (robot lisas: hsb:Kaspiske morjo)
{{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2007}}{{keeletoimeta}}
{{Järv
| järve_nimi = Kaspia meri
| pildi_link =
| koordinaadid =
| valgala_riigid = [[ImagePilt:Flag of Azerbaijan.svg|25px]] [[Aserbaidžaan]]<br>[[ImagePilt:Flag of Georgia.svg|25px]] [[Gruusia]]<br>[[ImagePilt:Flag of Armenia.svg|25px]] [[Armeenia]]<br>[[ImagePilt:Flag of Turkey.svg|25px]] [[Türgi]]<br>[[ImagePilt:Flag of Iran.svg|25px]] [[Iraan]]<br>[[ImagePilt:Flag of Kazakhstan.svg|25px]] [[Kasahstan]]<br>[[ImagePilt:Flag of Russia.svg|25px]] [[Venemaa]]<br>[[Image:Flag of Uzbekistan.svg|25px]] [[Usbekistan]]<br>[[ImagePilt:Flag of Turkmenistan.svg|25px]] [[Türkmenistan]]
| suubuvad = [[Volga|Volga jõgi]], [[Kura jõgi]], [[Tereki jõgi]], [[Uurali jõgi]], [[Žem|Žemi (Emba) jõgi]] ja ajuti ka [[Kuma jõgi]]
| voolab_välja = väljavooluta
| järve_pindala = 374 000 km²
| suurim_laius =
| keskmine_sügavus = 209 m
| suurim_sügavus = 1025 m <ref name=SMA>[[Suur maailma atlas]], lk. 43, 78, 159</ref>
| suurim_sügavus = 980 m <ref name="litosf">{{netiviide | URL = http://www.wdcb.ru/sep/lithosphere/Caspian_Sea/caspsea.ru.html| Pealkiri = Литосфера Каспийского моря| Väljaanne = Геофизический центр Российской Академии наук| Kasutatud = 29.05.2010| Keel = vene}}</ref>
| vee_maht = 78 200648 km³
| soolsus = 11&permil
}}
'''Kaspia meri''' on [[väljavooluta järv]] [[Euraasia]]s, mille läbi läheb piir [[Euroopa]] ja [[Aasia]] vahel. See on maailma suurim [[järv]].
 
Vanade kaartide järgi oli järve nimi '''Qazvin''' (قزوين või بحر قزوين). Eri aegadel ja eri hõimude poolt on järvele antud umbes 70 nime.
'''Kaspia meri''' on [[väljavooluta järv]] [[Euraasia]] edelaosas, mille läbi läheb tinglik piir [[Euroopa]] ja [[Aasia]] vahel. See on maailma suurim [[järv]], mis piirneb loodest Euroopa ja mujalt Aasiaga. Ta on piiratud Põhja-[[Iraan]]iga, Lõuna-[[Venemaa]]ga, [[Aserbaidžaan]]iga, Lääne-[[Kasahstan]]iga, [[Türkmenistan]]iga ja [[Ida-Aserbaidžaan]]iga.
 
'''Kaspia meri''' on [[väljavooluta järv]] [[Euraasia]] edelaosas, mille läbi läheb tinglik piir [[Euroopa]] ja [[Aasia]] vahel. See on maailma suurim [[järv]], mis piirneb loodest Euroopa ja mujalt Aasiaga. Ta on piiratud Põhja-[[Iraan]]iga, Lõuna-[[Venemaa]]ga, [[Aserbaidžaan]]iga, Lääne-[[Kasahstan]]iga, [[Türkmenistan]]iga ja [[Ida-Aserbaidžaan]]iga.
Suurim sissevoolav [[jõgi]] on [[Volga]], teiste jõgede seas suubuvad sinna ka [[Kura]], [[Tereki jõgi|Terek]], [[Uurali jõgi]], [[Žem|Žem (Emba)]] ja ajuti ka [[Kuma jõgi|Kuma]]. Madala veeseisu ajal voolab [[Artšadarja]] jõgi Kaspia merest [[Kara-Bogaz]]isse.
 
Kaspia [[valgla]] suurus on 371 tuhat km². See hõlmab umbes kümnendiku maailma sellest osast, millel puudub äravool ookeani. Valgla ulatus põhjast lõunasse on kaks ja pool tuhat kilomeetrit ja idast läände tuhatkond kilomeetrit.
Järve [[vesi]] on [[soolsus|sool]]ane, kuid erineb mereveest soolade koostiselt, palju on [[sulfaat]]e. Kaspia mere soolsus on 1,2%. Kõige soolasem ala on [[Iraan]]i rannikul.
 
Suurim sissevoolavKaspiasse suubuv [[jõgi]] on [[Volga]],. teiste jõgede seasVeel suubuvad sinna ka [[Kura]], [[Tereki jõgi|Terek]], [[Uurali jõgi]], [[Žem|Žem (Emba)]] ja ajuti ka [[Kuma jõgi|Kuma]]. Madala veeseisu ajal voolab [[Artšadarja]] jõgi Kaspia merest [[Kara-Bogaz]]isse.
Kaspia meri sai raskesti ligipääsetavaka umbes 5,5 miljonit aastat tagasi tänu [[merepind|merepinna]] [[tõus]]udele ja [[mõõn]]adele.
 
Järve [[vesi]] on [[soolsus|soolsoolane]]ane, kuid erineb mereveest soolade koostiselt, paljusest selles on palju [[sulfaat]]e. Kaspia mere soolsus on 1,2%. Kõige soolasem ala on [[Iraan]]iIraani rannikul.
Vanade kaartide järgi oli järve nimi '''Qazvin''' (قزوين või بحر قزوين).
 
Kaspia meri on ookeanilist päritolu. Tema põhjas on [[ookeaniline maakoor]]. Ta tekkis umbes 10 miljonit aastat tagasi, kui [[Sarmaatia meri]], mis oli kaotanud ühenduse ülejäänud maailmamerega juba 70 miljonit aastat tagasi, jagunes kaheks osaks: Kaspia ja Mustaks mereks.
Kaspia meri on jagatud kolmeks osaks: [[Põhja-Kaspia|Põhja]]-, [[Kesk-kaspia|Kesk]]-ja [[Lõuna-Kaspia]].
 
Kaspia meri jaguneb kolmeks: [[Põhja-Kaspia|Põhja-]], [[Kesk-Kaspia|Kesk-]] ja [[Lõuna-Kaspia]]ks. Põhja-Kaspia on neist kõige madalam ja kõige magedam, Lõuna-Kaspia kõige sügavam ja kõige soolasem. Kaspia pindalast hõlmavad nad vastavalt 25%, 36% ja 39%.
 
Kaspia mere suurim sügavus on 1025 meetrit<ref name=SMA/>. Sügavuselt on ta maailma kolmas järv, jäädes alla vaid [[Baikal]]ile ja [[Tanganjika]]le. Mere keskmine sügavus on 208 meetrit, aga sealjuures on Põhja-Kaspia sügavus keskmiselt kõigest 4 meetrit. Kaspia maht on 78 648 km³, mis moodustab 44% maailma kõigi järvede kogumahust.
 
Kaspia soolsus on keskmiselt 11‰, aga see kõigub väga suures ulatuses. Volga suudmes on vesi praktiliselt mage (soolsus 0,05‰), aga Kara-Bogazi lahes on vesi sooladest peaaegu küllastunud (350‰).
 
Kaspia mere veetase on kõikunud suhteliselt palju, viimase 3 tuhande aasta jooksul 15 meetrit. Kirjalike ja arheoloogiliste andmete põhjal on kindlaks tehtud Kaspia kõrge veetase [[14. sajand]]i alguses. Kaspia veetaseme mõõtmine ja süstemaatiline jälgimine algas [[1837]]. Sellest ajast peale on kõige kõrgem veetase, 25,2 m maailmamere tasemest allpool, registreeritud [[1882]], aga kõige madalam, 29,0 m merepinnast allpool, mõõdetud [[1977]]. Veetaseme kõikumise põhjused ei ole selged: arvatavasti on need nii klimaatilised, geoloogilised kui antropogeensed.
 
Põhja- ja Kesk-Kaspia asuvad [[parasvööde|parasvöötmes]], Lõuna-Kaspia [[lähistroopikavööde|lähistroopikavöötmes]]. Talvel on õhutemperatuur Põhja-Kaspias -8...-10 °C ja Lõuna-Kaspias +8...+10 °C, suvel Põhja-Kaspias +24...+25 °C ja Lõuna-Kaspias +26...+27 °C. Kõige kõrgemad absoluutsed temperatuurid (+44 °C) on mõõdetud järve idarannikul.
 
Sademete hulk kõigub 90...100 millimeetrist [[kõrb]]elisel idakaldal kuni 1700 millimeetrini edelakaldal. Aastane aurumine on keskmiselt 1000 mm, aga [[Apšeroni poolsaar]]el ja Lõuna-Kaspias kuni 1400 mm aastas. Aurumine on sademetest märksa suurem ja puudujäägi korvavad jõed.
 
Kaspia meri on suur [[kalamari|kalamarja]] püügikoht.
 
Merepõhja all on [[nafta]]- ja [[maagaas]]ivarud. Mõlemat toodetakse suurtes kogustes. Suurim tootja on Aserbaidžaan, kes ekspordib toodangut naftajuhtmete kaudu, mille hulgas on [[Bakuu–Thbilisi–Ceyhani naftajuhe]]. Nafta tootmine algas Aserbaidžaanis juba [[1820]]. Kaspia mere tõestatud naftavarud on 10 miljardi tonni ringis, aga nafta ja gaasi koguvarud on hinnanguliselt 18–20 miljardit tonni.
Merepõhja all on [[nafta]]- ja [[maagaas]]ivarud.
 
Peale nafta ja gaasi toodetakse Kaspia mere rannikul [[keedusool]]a, [[lubjakivi]], [[liiv]]a ja [[savi]].
 
== Viited ==
 
== Välislingid ==
{{Commonskat|Caspian Sea}}
* [http://www.zin.ru/projects/caspdiv/biodiversity_report.html Kaspia mere biodiversiteedi projekt Kaspia mere keskkonnaprogrammi raames] (inglise keeles)
 
 
[[Kategooria:Aasia järved]]
[[Kategooria:Euroopa järved]]
[[Kategooria:Soolajärved]]
[[Kategooria:Venemaa järved]]
[[Kategooria:Aserbaidžaani geograafia]]
27 117

muudatust

Navigeerimismenüü