Kaspia meri: erinevus redaktsioonide vahel

Kaspia meri
Valgla maad	Aserbaidžaan; Gruusia; Armeenia; Türgi; Iraan; Kasahstan; Venemaa; Türkmenistan
Sissevool	Volga jõgi, Kura jõgi, Tereki jõgi, Uurali jõgi, Žemi (Emba) jõgi ja ajuti Kuma jõgi
Väljavool	väljavooluta
Pindala	374 000 km²
Keskmine sügavus	209 m
Suurim sügavus	1025 m
Maht	78 648 km³
Koordinaadid	42° 0′ 0″ N, 50° 30′ 0″ E

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 3. juuli 2011, kell 22:28

Kaspia meri on väljavooluta järv Euraasias, mille läbi läheb piir Euroopa ja Aasia vahel. See on maailma suurim järv.

Vanade kaartide järgi oli järve nimi Qazvin (قزوين või بحر قزوين). Eri aegadel ja eri hõimude poolt on järvele antud umbes 70 nime.

Kaspia piirneb loodest Euroopa ja mujalt Aasiaga. Ta on piiratud Põhja-Iraaniga, Lõuna-Venemaaga, Aserbaidžaaniga, Lääne-Kasahstaniga, Türkmenistaniga ja Ida-Aserbaidžaaniga.

Kaspia valgla suurus on 371 tuhat km². See hõlmab umbes kümnendiku maailma sellest osast, millel puudub äravool ookeani. Valgla ulatus põhjast lõunasse on kaks ja pool tuhat kilomeetrit ja idast läände tuhatkond kilomeetrit.

Suurim Kaspiasse suubuv jõgi on Volga. Veel suubuvad sinna Kura, Terek, Uurali jõgi, Žem (Emba) ja ajuti ka Kuma. Madala veeseisu ajal voolab Artšadarja jõgi Kaspia merest Kara-Bogazisse.

Järve vesi on soolane, kuid erineb mereveest soolade koostiselt, sest selles on palju sulfaate. Kaspia mere soolsus on 1,2%. Kõige soolasem ala on Iraani rannikul.

Kaspia meri on ookeanilist päritolu. Tema põhjas on ookeaniline maakoor. Ta tekkis umbes 10 miljonit aastat tagasi, kui Sarmaatia meri, mis oli kaotanud ühenduse ülejäänud maailmamerega juba 70 miljonit aastat tagasi, jagunes kaheks osaks: Kaspia ja Mustaks mereks.

Kaspia meri jaguneb kolmeks: Põhja-, Kesk- ja Lõuna-Kaspiaks. Põhja-Kaspia on neist kõige madalam ja kõige magedam, Lõuna-Kaspia kõige sügavam ja kõige soolasem. Kaspia pindalast hõlmavad nad vastavalt 25%, 36% ja 39%.

Kaspia mere suurim sügavus on 1025 meetrit^[1]. Sügavuselt on ta maailma kolmas järv, jäädes alla vaid Baikalile ja Tanganjikale. Mere keskmine sügavus on 208 meetrit, aga sealjuures on Põhja-Kaspia sügavus keskmiselt kõigest 4 meetrit. Kaspia maht on 78 648 km³, mis moodustab 44% maailma kõigi järvede kogumahust.

Kaspia soolsus on keskmiselt 11‰, aga see kõigub väga suures ulatuses. Volga suudmes on vesi praktiliselt mage (soolsus 0,05‰), aga Kara-Bogazi lahes on vesi sooladest peaaegu küllastunud (350‰).

Kaspia mere veetase on kõikunud suhteliselt palju, viimase 3 tuhande aasta jooksul 15 meetrit. Kirjalike ja arheoloogiliste andmete põhjal on kindlaks tehtud Kaspia kõrge veetase 14. sajandi alguses. Kaspia veetaseme mõõtmine ja süstemaatiline jälgimine algas 1837. Sellest ajast peale on kõige kõrgem veetase, 25,2 m maailmamere tasemest allpool, registreeritud 1882, aga kõige madalam, 29,0 m merepinnast allpool, mõõdetud 1977. Veetaseme kõikumise põhjused ei ole selged: arvatavasti on need nii klimaatilised, geoloogilised kui antropogeensed.

Põhja- ja Kesk-Kaspia asuvad parasvöötmes, Lõuna-Kaspia lähistroopikavöötmes. Talvel on õhutemperatuur Põhja-Kaspias -8...-10 °C ja Lõuna-Kaspias +8...+10 °C, suvel Põhja-Kaspias +24...+25 °C ja Lõuna-Kaspias +26...+27 °C. Kõige kõrgemad absoluutsed temperatuurid (+44 °C) on mõõdetud järve idarannikul.

Sademete hulk kõigub 90...100 millimeetrist kõrbelisel idakaldal kuni 1700 millimeetrini edelakaldal. Aastane aurumine on keskmiselt 1000 mm, aga Apšeroni poolsaarel ja Lõuna-Kaspias kuni 1400 mm aastas. Aurumine on sademetest märksa suurem ja puudujäägi korvavad jõed.

Kaspia meri on suur kalamarja püügikoht.

Merepõhja all on nafta- ja maagaasivarud. Mõlemat toodetakse suurtes kogustes. Suurim tootja on Aserbaidžaan, kes ekspordib toodangut naftajuhtmete kaudu, mille hulgas on Bakuu–Thbilisi–Ceyhani naftajuhe. Nafta tootmine algas Aserbaidžaanis juba 1820. Kaspia mere tõestatud naftavarud on 10 miljardi tonni ringis, aga nafta ja gaasi koguvarud on hinnanguliselt 18–20 miljardit tonni.

Peale nafta ja gaasi toodetakse Kaspia mere rannikul keedusoola, lubjakivi, liiva ja savi.

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 Suur maailma atlas, lk. 43, 78, 159

Välislingid

Kaspia mere biodiversiteedi projekt Kaspia mere keskkonnaprogrammi raames (inglise keeles)

[SMA-1] 1,0 ^1,1 Suur maailma atlas, lk. 43, 78, 159

[1]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-{{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2007}}{{keeletoimeta}}
 {{Järv
 | järve_nimi = Kaspia meri
@@ 5. rida: / 4. rida: @@
 | pildi_link =
 | koordinaadid =
-| valgala_riigid = [[Image:Flag of Azerbaijan.svg|25px]] [[Aserbaidžaan]]<br>[[Image:Flag of Georgia.svg|25px]] [[Gruusia]]<br>[[Image:Flag of Armenia.svg|25px]] [[Armeenia]]<br>[[Image:Flag of Turkey.svg|25px]] [[Türgi]]<br>[[Image:Flag of Iran.svg|25px]] [[Iraan]]<br>[[Image:Flag of Kazakhstan.svg|25px]] [[Kasahstan]]<br>[[Image:Flag of Russia.svg|25px]] [[Venemaa]]<br>[[Image:Flag of Uzbekistan.svg|25px]] [[Usbekistan]]<br>[[Image:Flag of Turkmenistan.svg|25px]] [[Türkmenistan]]
+| valgala_riigid = [[Pilt:Flag of Azerbaijan.svg|25px]] [[Aserbaidžaan]]<br>[[Pilt:Flag of Georgia.svg|25px]] [[Gruusia]]<br>[[Pilt:Flag of Armenia.svg|25px]] [[Armeenia]]<br>[[Pilt:Flag of Turkey.svg|25px]] [[Türgi]]<br>[[Pilt:Flag of Iran.svg|25px]] [[Iraan]]<br>[[Pilt:Flag of Kazakhstan.svg|25px]] [[Kasahstan]]<br>[[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] [[Venemaa]]<br>[[Pilt:Flag of Turkmenistan.svg|25px]] [[Türkmenistan]]
-| suubuvad = [[Volga|Volga jõgi]], [[Kura jõgi]], [[Tereki jõgi]], [[Uurali jõgi]], [[Žem|Žemi (Emba) jõgi]] ja ajuti ka [[Kuma jõgi]]
+| suubuvad = [[Volga|Volga jõgi]], [[Kura jõgi]], [[Tereki jõgi]], [[Uurali jõgi]], [[Žem|Žemi (Emba) jõgi]] ja ajuti [[Kuma jõgi]]
 | voolab_välja = väljavooluta
 | järve_pindala = 374 000 km²
@@ 12. rida: / 11. rida: @@
 | suurim_laius =
 | keskmine_sügavus = 209 m
+| suurim_sügavus = 1025 m <ref name=SMA>[[Suur maailma atlas]], lk. 43, 78, 159</ref>
-| suurim_sügavus = 980 m <ref name="litosf">{{netiviide | URL = http://www.wdcb.ru/sep/lithosphere/Caspian_Sea/caspsea.ru.html| Pealkiri = Литосфера Каспийского моря| Väljaanne = Геофизический центр Российской Академии наук| Kasutatud = 29.05.2010| Keel = vene}}</ref>
-| vee_maht = 78 200 km³
+| vee_maht = 78 648 km³
 | soolsus = 11&permil
 }}
+'''Kaspia meri''' on [[väljavooluta järv]] [[Euraasia]]s, mille läbi läheb piir [[Euroopa]] ja [[Aasia]] vahel. See on maailma suurim [[järv]].
+Vanade kaartide järgi oli järve nimi '''Qazvin''' (قزوين või بحر قزوين). Eri aegadel ja eri hõimude poolt on järvele antud umbes 70 nime.
-'''Kaspia meri''' on [[väljavooluta järv]] [[Euraasia]] edelaosas, mille läbi läheb tinglik piir [[Euroopa]] ja [[Aasia]] vahel. See on maailma suurim [[järv]], mis piirneb loodest Euroopa ja mujalt Aasiaga. Ta on piiratud Põhja-[[Iraan]]iga, Lõuna-[[Venemaa]]ga, [[Aserbaidžaan]]iga, Lääne-[[Kasahstan]]iga, [[Türkmenistan]]iga ja [[Ida-Aserbaidžaan]]iga.
+Kaspia piirneb loodest Euroopa ja mujalt Aasiaga. Ta on piiratud Põhja-[[Iraan]]iga, Lõuna-[[Venemaa]]ga, [[Aserbaidžaan]]iga, Lääne-[[Kasahstan]]iga, [[Türkmenistan]]iga ja [[Ida-Aserbaidžaan]]iga.
-Suurim sissevoolav [[jõgi]] on [[Volga]], teiste jõgede seas suubuvad sinna ka [[Kura]], [[Tereki jõgi|Terek]], [[Uurali jõgi]], [[Žem|Žem (Emba)]] ja ajuti ka [[Kuma jõgi|Kuma]]. Madala veeseisu ajal voolab [[Artšadarja]] jõgi Kaspia merest [[Kara-Bogaz]]isse.
+Kaspia [[valgla]] suurus on 371 tuhat km². See hõlmab umbes kümnendiku maailma sellest osast, millel puudub äravool ookeani. Valgla ulatus põhjast lõunasse on kaks ja pool tuhat kilomeetrit ja idast läände tuhatkond kilomeetrit.
-Järve [[vesi]] on [[soolsus|sool]]ane, kuid erineb mereveest soolade koostiselt, palju on [[sulfaat]]e. Kaspia mere soolsus on 1,2%. Kõige soolasem ala on [[Iraan]]i rannikul.
+Suurim Kaspiasse suubuv [[jõgi]] on [[Volga]]. Veel suubuvad sinna [[Kura]], [[Tereki jõgi|Terek]], [[Uurali jõgi]], [[Žem|Žem (Emba)]] ja ajuti ka [[Kuma jõgi|Kuma]]. Madala veeseisu ajal voolab [[Artšadarja]] jõgi Kaspia merest [[Kara-Bogaz]]isse.
-Kaspia meri sai raskesti ligipääsetavaka umbes 5,5 miljonit aastat tagasi tänu [[merepind|merepinna]] [[tõus]]udele ja [[mõõn]]adele.
+Järve [[vesi]] on [[soolsus|soolane]], kuid erineb mereveest soolade koostiselt, sest selles on palju [[sulfaat]]e. Kaspia mere soolsus on 1,2%. Kõige soolasem ala on Iraani rannikul.
-Vanade kaartide järgi oli järve nimi '''Qazvin''' (قزوين või بحر قزوين).
+Kaspia meri on ookeanilist päritolu. Tema põhjas on [[ookeaniline maakoor]]. Ta tekkis umbes 10 miljonit aastat tagasi, kui [[Sarmaatia meri]], mis oli kaotanud ühenduse ülejäänud maailmamerega juba 70 miljonit aastat tagasi, jagunes kaheks osaks: Kaspia ja Mustaks mereks.
-Kaspia meri on jagatud kolmeks osaks: [[Põhja-Kaspia|Põhja]]-, [[Kesk-kaspia|Kesk]]-ja [[Lõuna-Kaspia]].
+Kaspia meri jaguneb kolmeks: [[Põhja-Kaspia|Põhja-]], [[Kesk-Kaspia|Kesk-]] ja [[Lõuna-Kaspia]]ks. Põhja-Kaspia on neist kõige madalam ja kõige magedam, Lõuna-Kaspia kõige sügavam ja kõige soolasem. Kaspia pindalast hõlmavad nad vastavalt 25%, 36% ja 39%.
+Kaspia mere suurim sügavus on 1025 meetrit<ref name=SMA/>. Sügavuselt on ta maailma kolmas järv, jäädes alla vaid [[Baikal]]ile ja [[Tanganjika]]le. Mere keskmine sügavus on 208 meetrit, aga sealjuures on Põhja-Kaspia sügavus keskmiselt kõigest 4 meetrit. Kaspia maht on 78 648 km³, mis moodustab 44% maailma kõigi järvede kogumahust.
+Kaspia soolsus on keskmiselt 11‰, aga see kõigub väga suures ulatuses. Volga suudmes on vesi praktiliselt mage (soolsus 0,05‰), aga Kara-Bogazi lahes on vesi sooladest peaaegu küllastunud (350‰).
+Kaspia mere veetase on kõikunud suhteliselt palju, viimase 3 tuhande aasta jooksul 15 meetrit. Kirjalike ja arheoloogiliste andmete põhjal on kindlaks tehtud Kaspia kõrge veetase [[14. sajand]]i alguses. Kaspia veetaseme mõõtmine ja süstemaatiline jälgimine algas [[1837]]. Sellest ajast peale on kõige kõrgem veetase, 25,2 m maailmamere tasemest allpool, registreeritud [[1882]], aga kõige madalam, 29,0 m merepinnast allpool, mõõdetud [[1977]]. Veetaseme kõikumise põhjused ei ole selged: arvatavasti on need nii klimaatilised, geoloogilised kui antropogeensed.
+Põhja- ja Kesk-Kaspia asuvad [[parasvööde|parasvöötmes]], Lõuna-Kaspia [[lähistroopikavööde|lähistroopikavöötmes]]. Talvel on õhutemperatuur Põhja-Kaspias -8...-10 °C ja Lõuna-Kaspias +8...+10 °C, suvel Põhja-Kaspias +24...+25 °C ja Lõuna-Kaspias +26...+27 °C. Kõige kõrgemad absoluutsed temperatuurid (+44 °C) on mõõdetud järve idarannikul.
+Sademete hulk kõigub 90...100 millimeetrist [[kõrb]]elisel idakaldal kuni 1700 millimeetrini edelakaldal. Aastane aurumine on keskmiselt 1000 mm, aga [[Apšeroni poolsaar]]el ja Lõuna-Kaspias kuni 1400 mm aastas. Aurumine on sademetest märksa suurem ja puudujäägi korvavad jõed.
 Kaspia meri on suur [[kalamari|kalamarja]] püügikoht.
+Merepõhja all on [[nafta]]- ja [[maagaas]]ivarud. Mõlemat toodetakse suurtes kogustes. Suurim tootja on Aserbaidžaan, kes ekspordib toodangut naftajuhtmete kaudu, mille hulgas on [[Bakuu–Thbilisi–Ceyhani naftajuhe]]. Nafta tootmine algas Aserbaidžaanis juba [[1820]]. Kaspia mere tõestatud naftavarud on 10 miljardi tonni ringis, aga nafta ja gaasi koguvarud on hinnanguliselt 18–20 miljardit tonni.
-Merepõhja all on [[nafta]]- ja [[maagaas]]ivarud.
+Peale nafta ja gaasi toodetakse Kaspia mere rannikul [[keedusool]]a, [[lubjakivi]], [[liiv]]a ja [[savi]].
 == Viited ==
@@ 37. rida: / 51. rida: @@
 == Välislingid ==
+{{Commonskat|Caspian Sea}}
 * [http://www.zin.ru/projects/caspdiv/biodiversity_report.html Kaspia mere biodiversiteedi projekt Kaspia mere keskkonnaprogrammi raames] (inglise keeles)
 [[Kategooria:Aasia järved]]
 [[Kategooria:Euroopa järved]]
-[[Kategooria:Soolajärved]]
 [[Kategooria:Venemaa järved]]
 [[Kategooria:Aserbaidžaani geograafia]]