Apollo-tüüpi asteroidid: erinevus redaktsioonide vahel
P r2.6.6) (robot muutis: ru:Аполлоны (астероиды) |
Luckas-bot (arutelu | kaastöö) P r2.7.1) (robot lisas: hr:Skupina Apollo |
||
87. rida: | 87. rida: | ||
[[fr:Astéroïde Apollon]] |
[[fr:Astéroïde Apollon]] |
||
[[gl:Asteroides Apolo]] |
[[gl:Asteroides Apolo]] |
||
[[hr:Skupina Apollo]] |
|||
[[it:Asteroide Apollo]] |
[[it:Asteroide Apollo]] |
||
[[he:אסטרואידי אפולו]] |
[[he:אסטרואידי אפולו]] |
Redaktsioon: 25. juuni 2011, kell 11:48
Apollo-tüüpi asteroidid on asteroidid, mille orbiidi pikem pooltelg ületab 1 astronoomilise ühiku ja mille periheel on alla 1,017 astronoomilise ühiku (Maa afeeli). See on Maa-lähedaste asteroidide rühm, mis on saanud nime esimesena avastatud seda tüüpi asteroidi 1862 Apollo järgi.
Maa-lähedastel asteroididel on orbiidi pikem pooltelg suurem kui Maal. Mõningatel Apollo-tüüpi asteroididel on siiskiekstsentrilised orbiidid, mis lõikuvad Maa orbiidiga, mistõttu nad on Maale potentsiaalseks ohuks. Mida lähedasem on nende orbiidi pikem pooltelg Maa omale, seda väiksem peab orbiidi ekstsentrilisus olema, et orbiidid lõikuksid. Apollo-tüüpi asteroidide orbiidi ekstsentrilisus on tavaliselt üle 0,5.
Asteroidide vööst Mars (planeet)i ja Jupiteri vahel võivad asteroidid Jupiteri põhjustatud gravitatsiooniliste häirituste tõttu üle minna Apoloo-tüüpi orbiitidele.
Peale 1862 Apollo on tuntumad Apollo-tüüpi asteroidid 2102 Adonis ja 69230 Hermes, mis 1937. aastal möödus Maast 1,5 korda kaugemalt kui Maa ja Kuu vaheline kaugus.
1990. aastal teati 63 Apollo-tüüpi asteroidi, 1999 juba 415, 2003. aastanovembris 1190. See arv kahekordistub umbes iga kahe aasta tagant.
Kõige suurem teadaolev Apollo-tüüpi asteroid on 1866 Sisyphus, mille läbimõõt on umbes 10 km.
Tuntumate Apollo-tüüpi asteroidide seas on: