Inimese seedeelundkond: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
MerlIwBot (arutelu | kaastöö)
P robot lisas: dv, zh-min-nan, vec, hy, ast, fy, oc, lv, jbo, sw, ay, ml, bat-smg, mr, arc, te, km, mt, am, ia, pnb muutis: bn:পরিপাক তন্ত্র,fr:Digestion
17. rida: 17. rida:


[[af:Spysverteringstelsel]]
[[af:Spysverteringstelsel]]
[[am:ሥርዓተ ምግብ]]
[[ar:جهاز هضمي]]
[[ar:جهاز هضمي]]
[[arc:ܡܥܝܐ]]
[[bn:পাচনতন্ত্র]]
[[ast:Aparatu dixestivu]]
[[ay:Manq'a kamana]]
[[bn:পরিপাক তন্ত্র]]
[[bs:Probavni sistem]]
[[bs:Probavni sistem]]
[[ca:Aparell digestiu]]
[[ca:Aparell digestiu]]
24. rida: 28. rida:
[[cy:System dreulio]]
[[cy:System dreulio]]
[[de:Magen-Darm-Trakt]]
[[de:Magen-Darm-Trakt]]
[[dv:ހަޖަމުކުރާ ނިޒާމް]]
[[en:Human gastrointestinal_tract]]
[[en:Human gastrointestinal tract]]
[[eo:Digesta sistemo]]
[[eo:Digesta sistemo]]
[[es:Aparato digestivo]]
[[es:Aparato digestivo]]
[[fa:دستگاه گوارش]]
[[fa:دستگاه گوارش]]
[[fr:Système gastro-intestinal]]
[[fr:Digestion]]
[[fy:Spiisfertarring]]
[[ko:소화 기관]]
[[ko:소화 기관]]
[[hy:Մարսողություն]]
[[hr:Ljudska probava]]
[[hr:Ljudska probava]]
[[io:Digestiva sistemo]]
[[io:Digestiva sistemo]]
[[ia:Apparato digestive]]
[[is:Meltingarkerfið]]
[[is:Meltingarkerfið]]
[[it:Apparato digerente]]
[[it:Apparato digerente]]
[[he:מערכת העיכול]]
[[he:מערכת העיכול]]
[[sw:Mfumo wa Mmeng'enyo wa Chakula]]
[[lv:Gremošanas orgānu sistēma]]
[[ln:Nzelá elekaka bilía na líkundú]]
[[ln:Nzelá elekaka bilía na líkundú]]
[[jbo:canti]]
[[mk:Систем за варење]]
[[mk:Систем за варење]]
[[ml:ദഹനം (ജീവശാസ്ത്രം)]]
[[mt:Sistema diġestiva]]
[[mr:पचनसंस्था]]
[[nl:Maag-darmstelsel]]
[[nl:Maag-darmstelsel]]
[[ja:消化器]]
[[ja:消化器]]
[[no:Fordøyelsessystem]]
[[no:Fordøyelsessystem]]
[[pam:Pamaglaso pamangan]]
[[pam:Pamaglaso pamangan]]
[[oc:Intestin]]
[[pnb:ہاضمہ پربندھ]]
[[km:ប្រដាប់រំលាយអាហារ]]
[[pl:Układ pokarmowy człowieka]]
[[pl:Układ pokarmowy człowieka]]
[[pt:Aparelho digestivo]]
[[pt:Aparelho digestivo]]
48. rida: 65. rida:
[[sl:Prebavni trakt]]
[[sl:Prebavni trakt]]
[[sr:Систем за варење]]
[[sr:Систем за варење]]
[[zh-min-nan:Siau-hoà hē-thóng]]
[[su:Saluran cerna]]
[[su:Saluran cerna]]
[[fi:Ruoansulatuskanava]]
[[fi:Ruoansulatuskanava]]
[[sv:Mag-tarmkanalen]]
[[sv:Mag-tarmkanalen]]
[[te:ప్రేగు]]
[[th:ระบบย่อยอาหาร]]
[[th:ระบบย่อยอาหาร]]
[[vi:Hệ tiêu hóa]]
[[vi:Hệ tiêu hóa]]
[[vec:Budele]]
[[yi:פארדייאונג סיסטעם]]
[[yi:פארדייאונג סיסטעם]]
[[bat-smg:Vėrškėnėma trakts]]
[[zh:消化系统]]
[[zh:消化系统]]

Redaktsioon: 28. mai 2011, kell 23:52

Inimese seedeelundkond koosneb seedekanalist ja seedenäärmetest. Täiskasvanud inimese seedekanal on keskmisel 8 - 10 meetrit pikk. Seedekanalisse kuuluvad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool ja pärak. Seedeelundkonda kuulub veel kaks nääret - maks ja kõhunääre.

Seedimise kulg

Seedimine algab suus, kus toit peenestatakse hammastega. Suuõõnde nõristub mälumisel süljenäärmest sülg. Süljes on ensüüm amülaas, mis lõhustab tärklist. Seega algab tärklise lõhustumine juba suus. Suust liigub toit neelu. Neel on lehtrikujuline lihaseline elund. Neelamisel keel aheneb, pehme suulagi tõuseb ning sulgeb tee ninaõõnde. Samal ajal katab klapikujuline kõrikaas sissepääsu kõrisse, vältides toidu sattumist hingamisteedesse. Neelust liigub toit söögitorusse. Toidu liikumist hõlbustab ohtralt erituv lima, mis aitab juhtida toitu makku. Maos algab toidu intensiivne seedimine, lisaks on magu toidu mahuti. Maonõre soolhappe toimel hävib maos enamik toidus leiduvatest mikroobidest. Maos algab valkude ning jätkub süsivesikute seedimine soolhappe ja ensüüm pepsiini toimel. Osaliselt seedunud toit liigub maost edasi peensoolde, mille esimest osa nimetatakse kaksteistsõrmiksooleks. Kaksteistsõrmiksooles toimub seedimise põhiline osa ning sinna suubuvad mitmed tähtsad seedenõred. Soole siseseinad on kurrulised ja lisaks suurendavad soole seina väikesed väljasopistised - soolehatud. Peensooles lõpeb süsivesikute, valkude ja rasvade seedimine. Süsivesikute ja valkude koostisosad ning vitamiinid imenduvad verre ja rasvade koostisosad lümfisoontesse. Seedimata toidujäägid liiguvad edasi jämesoolde. Seal enam seedimist ei toimu. Jämesoole sisaldis on esialgu poolvedel, kuid kuna vesi pidevalt organsmi tagasi imendub muutub toidumass tahkeks. Jämesoolde jäävad lõpuks alles toidujäätmed mida keha ei vaja ja need eemaldadakse organismist päraku kaudu. Väljaheide koosneb põhiliselt toidujääkidest, bakterimassist ja veest.

Kehalise koormuse mõju

Kehalise koormuse ajal on seedeelundite talitlus pärsitud. Toimuvad erinevate hormoonide (adrenaliin, noradrenaliin) kontsentratsiooni muutused. Väheneb seedeelundite verevarustus.


Kasutatud kirjandus Urmas Kokassaar ja Mati Martin "Bioloogia põhikoolile IV".