Jõgi-kõõlusleht: erinevus redaktsioonide vahel

Jõgi-kõõlusleht
	;
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae;
Hõimkond	Õistaimed Magnoliophyta;
Klass	Üheidulehelised Liliopsida;
Selts	Konnarohulaadsed Alismatales;
Sugukond	Konnarohulised Alismataceae;
Perekond	Kõõlusleht Sagittaria;
Liik	Jõgi-kõõlusleht;
Binaarne nimetus
	Sagittaria sagittifolia;

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 22. märts 2011, kell 01:20

Jõgi-kõõlusleht (Sagittaria sagittifolia L.) on konnarohuliste sugukonda kõõluslehe perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.

Jõgi-kõõluslehe rahvapärased nimetused on kooreleht, konnalusikas, noolelill, ressahain ja veeuba.

Jõgi-kõõlusleht kasvab Euraasia parasvöötme soodes kuni 500 m kõrgusel merepinnast, samuti Põhja-Ameerikas. Eesti mandriosas on taim tavaline, aga saartel väga harv.

Ta eelistab kasvada lubja- ja toitainerikastes vetes. Kõige paremini sobib talle seisva või vähemalt väga aeglaselt voolava veega kasvukoht.

Taim kasvab 10–50 cm sügavuses vees nii, et osa taimest jääb alati veest välja. Taimel võib leida nii veepealseid kui ka veesiseseid lehti. Lehed on väga erineva kujuga. Veepealsed lehed meenutavad nooleotsi. Nende lehelaba on 15–25 cm pikk ja 10–22 cm lai ning pikk leheroots hoiab seda kuni 45 cm kõrgusel vee kohal. Veealused lehed on kuni 80 cm pikad ja 2 cm laiad. Veepinnal ujuvad lehed on ovaalsed.

Õisiku alumises otsas on väikesed puhasvalged emasõied. Nendest kõrgemal on pikema varre otsas isasõied, mis on 2–2,5 cm läbimõõduga, 3 väikese tupplehe ja 3 valge kroonlehega. Tolmukad on punased ja neid on palju. Taim õitseb juunist augustini. Viljastatud õites arenevad tiivulised ja terava tipuga pähklid, mis suudavad levida nii tuule abil kui vooluveekogude poolt kantuna.

Jõgi-kõõlusleht talvitub mugulates. Mugulad on umbes maapähklisuurused ja sisaldavad palju tärklist. Enne talve eralduvad mugulad emataimest ja kevadel kasvab igast mugulast uus taim. Seda nimetatakse vegetatiivseks paljunemiseks.

Mugulad on ümmargused ja söödavad, sisaldavad palju tärklist. Hiinas nimetatakse jõgi-kõõluslehte heatahtlikuks seeneks ja selle mugul on uusaasta puhul söödav pidulik roog. See maitseb mahedalt, umbes nagu kartul, ainult krudiseb hamba all, isegi pärast keetmist.

@@ 22. rida: / 22. rida: @@
 '''Jõgi-kõõlusleht''' (''Sagittaria sagittifolia'' L.) on [[konnarohulised|konnarohuliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[kõõlusleht|kõõluslehe]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv mitmeaastane [[rohttaim]].
-Jõgi-kõõluslehe rahvapärased nimetused on '''kooreleht''', '''konnalusikas''', '''noolelill''', '''ressahain''', '''veeuba'''.
+Jõgi-kõõluslehe rahvapärased nimetused on '''kooreleht''', '''konnalusikas''', '''noolelill''', '''ressahain''' ja '''veeuba'''.
-Jõgi-kõõlusleht kasvab [[Euraasia]] [[parasvööde|parasvöötme]] [[soo]]des kuni 500 m kõrgusel merepinnast. Kasvab ka [[Põhja-Ameerika]]s. Eesti mandriosas on taim tavaline, väga harva leidub saartel.
+Jõgi-kõõlusleht kasvab [[Euraasia]] [[parasvööde|parasvöötme]] [[soo]]des kuni 500 m kõrgusel merepinnast, samuti [[Põhja-Ameerika]]s. Eesti mandriosas on taim tavaline, aga saartel väga harv.
+Ta eelistab kasvada lubja- ja [[toitaine]]rikastes vetes. Kõige paremini sobib talle seisva või vähemalt väga aeglaselt voolava veega kasvukoht.
-Taim kasvab 10–50 cm sügavuses vees nii, et osa taimest jääb alati veest välja. Taimel võib leida nii veepealseid kui ka veesiseseid lehti. Veepealsed lehed meenutavad nooleotsi. Nende [[lehelaba]] on 15–25 cm pikk ja 10–22 cm lai ning pikk [[leheroots]] hoiab seda kuni 45 cm kõrgusel vee kohal. Veealused lehed on kuni 80 cm pikad ja 2 cm laiad.
+Taim kasvab 10–50 cm sügavuses vees nii, et osa taimest jääb alati veest välja. Taimel võib leida nii veepealseid kui ka veesiseseid lehti. Lehed on väga erineva kujuga. Veepealsed lehed meenutavad nooleotsi. Nende [[lehelaba]] on 15–25 cm pikk ja 10–22 cm lai ning pikk [[leheroots]] hoiab seda kuni 45 cm kõrgusel vee kohal. Veealused lehed on kuni 80 cm pikad ja 2 cm laiad. Veepinnal ujuvad lehed on ovaalsed.
-[[Õis|Õied]] on 2–2,5 cm läbimõõduga, 3 väikese [[tuppleht|tupplehe]] ja 3 valge [[kroonleht|kroonlehega]]. [[Tolmukas|Tolmukad]] on punased ja neid on palju.
+[[Õisik]]u alumises otsas on väikesed puhasvalged emasõied. Nendest kõrgemal on pikema varre otsas isasõied, mis on 2–2,5 cm läbimõõduga, 3 väikese [[tuppleht|tupplehe]] ja 3 valge [[kroonleht|kroonlehega]]. [[Tolmukas|Tolmukad]] on punased ja neid on palju. Taim õitseb [[juuni]]st [[august]]ini. Viljastatud õites arenevad tiivulised ja terava tipuga [[pähkel|pähklid]], mis suudavad levida nii [[tuul]]e abil kui vooluveekogude poolt kantuna.
-[[Mugul]]ad on ümmargused ja söödavad, sisaldavad palju [[tärklis]]t. [[Hiina]]s nimetatakse jõgi-kõõluslehte heatahtlikuks seeneks ja selle mugul on uusaasta puhul söödav pidulik roog. See maitseb mahedalt, umbes nagu [[kartul]], ainult krudiseb hamba all, isegi pärast keetamist.
+Jõgi-kõõlusleht talvitub [[mugul]]ates. Mugulad on umbes maapähklisuurused ja sisaldavad palju [[tärklis]]t. Enne talve eralduvad mugulad emataimest ja kevadel kasvab igast mugulast uus taim. Seda nimetatakse [[vegetatiivne paljunemine|vegetatiivseks paljunemiseks]].
-Taim paljuneb ka vegetatiivselt.
+[[Mugul]]ad on ümmargused ja söödavad, sisaldavad palju [[tärklis]]t. [[Hiina]]s nimetatakse jõgi-kõõluslehte heatahtlikuks seeneks ja selle mugul on uusaasta puhul söödav pidulik roog. See maitseb mahedalt, umbes nagu [[kartul]], ainult krudiseb hamba all, isegi pärast keetmist.
 {{Commons|Sagittaria sagittifolia}}