Vanaaeg: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 6. rida: | 6. rida: | ||
[[ajalugu|Ajaloolise]] mõistena võeti sõna kasutusele [[Renessanss|renessansiajal]] ja vanaajaks ([[antiikajaks]]) nimetati [[Vana-Kreeka]] ja [[Vana-Rooma]] [[antiikkultuur]]i ajastut{{lisa viide}}; vanaajale järgnenud [[keskaeg]]a alustati umbes [[5. sajand]]ist pKr. Hiljem, kui tekkisid raskused mõiste rakendamisel väljaspool [[Vahemeremaad|Vahemeremaid]], hakati sõna antiikaeg kõrval kasutama üldisema tähendusega mõistet vanaaeg. Konkreetse ajaloo jagamise vana-, kesk- ja [[uusaeg|uusajaks]] kinnistas Saksa ajaloolane [[Cellarius]] [[1702]]. aastal. |
[[ajalugu|Ajaloolise]] mõistena võeti sõna kasutusele [[Renessanss|renessansiajal]] ja vanaajaks ([[antiikajaks]]) nimetati [[Vana-Kreeka]] ja [[Vana-Rooma]] [[antiikkultuur]]i ajastut{{lisa viide}}; vanaajale järgnenud [[keskaeg]]a alustati umbes [[5. sajand]]ist pKr. Hiljem, kui tekkisid raskused mõiste rakendamisel väljaspool [[Vahemeremaad|Vahemeremaid]], hakati sõna antiikaeg kõrval kasutama üldisema tähendusega mõistet vanaaeg. Konkreetse ajaloo jagamise vana-, kesk- ja [[uusaeg|uusajaks]] kinnistas Saksa ajaloolane [[Cellarius]] [[1702]]. aastal. |
||
Ajaloo liigendust vana, kesk ja uus kasutatakse ka Vanaaja |
Ajaloo liigendust vana, kesk ja uus kasutatakse ka Vanaaja [[tsivilisatsioon]]ide ([[Egiptus]], [[Assüüria]], [[Babüloonia]], [[hetiidid]]) ajaloos olnud riiklikuste eristamiseks. |
||
[[Eesti]]s vanaaega ei olnud, kuna enne [[13. sajand]]it Eestis riiklikku korraldust polnud. |
[[Eesti]]s vanaaega ei olnud, kuna enne [[13. sajand]]it Eestis riiklikku korraldust polnud. |
||
Redaktsioon: 6. jaanuar 2011, kell 22:02
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Vanaaeg on ajalooteaduses aeg alates kirja kasutuselevõtust kuni keskajani. Tegemist on aega märkiva suhtelise mõistega, millele vastava aja algus on piirkonniti ja kultuuriti erinev. Vanaajale eelnes "esiaeg", millega peetakse silmas aega enne riikide teket ja kirja kasutuselevõttu.
Ajaloolise mõistena võeti sõna kasutusele renessansiajal ja vanaajaks (antiikajaks) nimetati Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastut[viide?]; vanaajale järgnenud keskaega alustati umbes 5. sajandist pKr. Hiljem, kui tekkisid raskused mõiste rakendamisel väljaspool Vahemeremaid, hakati sõna antiikaeg kõrval kasutama üldisema tähendusega mõistet vanaaeg. Konkreetse ajaloo jagamise vana-, kesk- ja uusajaks kinnistas Saksa ajaloolane Cellarius 1702. aastal.
Ajaloo liigendust vana, kesk ja uus kasutatakse ka Vanaaja tsivilisatsioonide (Egiptus, Assüüria, Babüloonia, hetiidid) ajaloos olnud riiklikuste eristamiseks.
Eestis vanaaega ei olnud, kuna enne 13. sajandit Eestis riiklikku korraldust polnud.