Jesuiidid

Adolfo Nicolás SJ, Jeesuse Seltsi ülem

Jesuiidid on katoliikliku kiriku mungaordu Societas Jesu (Jeesuse Selts) liikmed. Ordu asutati 27. septembril 1540, paavst Paulus III bullaga Regimini militantis ecclesiae. Samas piirati ordu liikmete arv kuuekümnega. Ordu asutamise eestvedajaks oli Ignatius Loyola koos kuue sõbraga.

Jesuiitide liikumine sai alguse Hispaaniast, kus katoliku kiriku poolt Euroopas tekkinud reformatsiooniliikumisele vastukaaluks alustas katoliku kiriku juhtkond reforme Hispaania kirikus, mis rõhutasid usulise õpetuse rahvale arusaadavaks tegemist. Liikumise taustaks oli Hispaanias ka reconquista – maa tagasivallutmine araablastelt, mis võimaldas ja samas ka nõudis kiriku tugevdamist. Jesuiitidest kujunes üks roomakatoliku kiriku vastureformatsiooni kandvaid jõude alates 16. sajandi keskpaigast.

Jesudiidid Poolas, Leedus ja Liivimaal

Pärast 1582. aasta jaanuaris sõlmitud Jam Zapolski vaherahuga Stefan Bátory ja Ivan IV vahel läks kogu Liivimaa Poola valdusse. 1582. aastal jõudis Poola kuninga õukonda, Mantovast pärit jesuiit Antonio Possevino, kes jäi paavsti esindajana kuni 1585. aastani. Possevino õhutusel andis Rooma paavst 1579. aastal majandusliku toetuse jesuiitlike seminaride avamiseks Braniewos ja Olomoucis, 1569. aastal avati samasugune seminar ka Vilniuses. Seminar kujunes hiljem Vilniuse Ülikooliks. 1583. aastal märtsis pandi alus Riias jesuiitide kolleegiumile.

Jesuiidid Eestis

Katoliikliku mungaordu liikmed tegutsesid Eestis 16. sajandil Lõuna-Eesti ja Liivimaa aladel, mis anti Tartu piiskopkonna ja Riia peapiiskopi poolt 1561. aastal Liivi sõja ajal Poola kuninga Zygmunt II Augusti kaitse alla, nn Poola ajal Eestis.

Kui algselt oli Poola kuningas Zygmunt II August piirkonnas juba levinud luteri usu suhtes tolerantne, siis 1582. aastal uueks kuningaks valitud Stefan Batory, kes liitis Lõuna-Eesti ja Liivimaa Poola (Rzeczpospolita) riigi koosseisu, andis katoliku usule oma riigi uutel aladel eelisseisundi. Tartusse saadetud jesuutide juhtimisel algas vastureformatsioon (rekatoliseerimine).

Lühikesel Vene valitsemisajal oli Tartus moodustatud Vene Õigeusu Kiriku piiskop sunniti Tartust Venemaale lahkuma.

Loodi Katoliku kiriku Võnnu piiskopkond ühes toomkapiitliga, esimeseks piiskopiks sai jesuiit Andreas Patricius Nidecki (1583-87).

Tartusse ja Riiaga moodustati jesuiitide keskus, 9. märtsil 1583. jõudsid Tartusse (neli preestrit ja kaks ilmikvenda), keda juhtis ordu provintsiaal Poolas, Giovanni Paolo Campana. Vastavalt paatrite valikule anti neile Tartu Katariina klooster ja kirik, 1585. aastal anti neile ka Maarja kirik.

1585. aastal määrati Antonio Possevino põhiliseks tegevusalaks seminaride loomise ja arendamise Liivimaal. Ta sai sel alal töötada 1587. aastani, mil kutsuti tagasi Rooma.

Tartus asutasid jesuiidid Collegium Derpatense, mie tegutses aastail 1583 - 1625 ja kaks aastat hiljem kolleegiumi, mille juures tegutses ka tõlkide seminar. Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. Üks nendest oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto.

Välislingid

• Christoph Wrembek SJ. "Jesuiidid Eestis." Ettekanne Johannes Esto SJ mälestuskonverentsil 30. augustil 2003 [1]

Vaata ka

• Johannes Esto Ühing

Kirjandus

• Antonio Possevino. "Kiri Mantova hertsoginnale." Itaalia keelest tõlkinud Vello Salo. Sissejuhatus ja kommentaar: Vello Helk. Tartu, Johannes Esto Ühing 1994. 36 lk.
• Josef Stierli. "Ignatiuse palve: "Otsida Jumalat kõiges."" Tõlkinud Peeter Tenjes. Tartu, Johannes Esto Ühing 1996. 28 lk.
• Vitus Seibel SJ. "Otsida ja leida Jumalat kõiges – ignaatsiusliku vaimsuse põhitees." Tõlkinud Peeter Tenjes. Tartu, Johannes Esto Ühing 1996. 16 lk.
• Christoph Wrembek SJ. "Viis viinamäe tähendamissõna. Mõtisklus pühakirjakohast." Tõlkinud Peeter Tenjes. Tartu, Johannes Esto Ühing 1996. 20 lk.
• Christoph Wrembek SJ. "Mõtisklus möödunud päevast." Käsikirjast tõlkinud Jaan Otse. Tartu, Johannes Esto Ühing 1996. 8 lk.

Mall:Link FA