Kabala: erinevus redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Lisatud 95 baiti ,  11 aasta eest
 
==Päritolu==
Juudi [[müstika]] seisnes algselt üksnes [[empiiriline|empiirilises]] õpetuses. [[spekulatiivne|Spekulatiivse]] iseloomu sai see palju hiljem [[uusplatonism]]i ja [[uuspütaagorlus]]e mõjul. Keskaegseid [[Sefer Yetzirah]] uurijaid hakati kutsuma "''baale ha-kabbalah"''" (kabala valdajad). Hiljem hakati kabala tundjaid nimetama "''maskilim''" (targad). Alates [[13. sajand]]ist kasvas kabalast välja ulatuslik [[kirjandus]] kõrvuti ja sageli vastakuti [[Talmud]]iga.
 
Enamik kabala vorme õpetab, et pühakirjas on igal kirjatähel, sõnal ja numbril varjatud tähendus. Kabala õpetab tõlgitsusmeetodeid nende varjatud tähenduste väljaselgitamiseks.
 
Mõned religiooniajaloolased leiavad, et terminit "kabala" tuleks kasutada ainult nende [[müstika|müstilis]]-[[religioon|religioossete]] süsteemide kohta, mis tekkisid pärast [[12. sajand]]it; varasemaid [[esoteerika|esoteerilisi]] [[juudid|juudi]] usulisi süsteeme tuleks teisiti nimetada.{{lisa viide}} Teised religiooniajaloolased peavad seda eristust meelevaldseks, pidades 12. sajandi kabalat järjekordseks faasiks samadest müstilistest juurtest ja elementidest jätkunud arengujoones.{{lisa viide}} Seetõttu peavad nad kohaseks rääkida kabalast ka [[1. sajand]]i puhul pKr.{{lisa viide}} [[Ortodoksne judaism|Ortodokssed juudid]] ei nõustu kummagi koolkonnaga, eitades kabala olulist ajaloolist arengut.{{lisa viide}}
 
Kabala kolmeks tuntuimaks raamatuks peetakse [[Sefer Yetzirah]]i, (“Loomise raamat”), [[Zohar]]it (“Sära raamat”) ja Johannese[[apostel]] ilmutuseraamatut[[Johannes]]e [[ilmutuseraamat]]ut. Nende raamatute kirjapaneku aeg on vaieldav.
 
== Kõrvalist ==
278

muudatust

Navigeerimismenüü