Hermetism

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib okultsest õpetusest; kirjandusvoolu kohta vaata artiklit Hermetism (kirjandus)

Hermetism Corpus hermeticumi järgi on ajaloo kogum kreeka ja idamaise päritoluga usulisi, müstilisi, maagilisi ja natuurfilosoofilisi õpetusi, mis tekkisid hellenismi ajal ja olid mõjukad hilisantiigis.

Neid õpetusi vahendas niinimetatud hermeetiline kirjandus. Säilinud kreekakeelsed teosed moodustuvad Corpus hermeticumi (Hermes Trismegistos). Hermetismis sulandus (peamiselt gnotitsismi, platonismi ja uusplatonismi järgivalt) müsteeriumiusundite ning mütoloogiliste, maagiliste, astroloogiliste, alkeemiliste, naturaalfilosoofiliste ja meditsiiniliste õpetuste sugemeid; keskne oli käsitus, et mikro- ja makrokosmos (see on inimene ja loodus) on sümboolselt identsed.

Caduceus

Hermetismi sümboliks peetakse Caduceust ehk heeroldikepp ehk saadikukepp ehk kerykeion on kahe mao kujutisega kepp, mida kandsid jumalate teadetekandjad Hermes, Iris ja Mercurius.

Keskajal oli hermetism peamisi antiikaja loodusteaduslike teadmiste vahendajaid ja arengu soodustajaid (alkeemia, „Puhtuse vennad“, Roger Bacon), ta sattus tihti vastuollu kiriku maailmakäsitusega.

Huvi hermetismi vastu elavnes uuesti renessansiajal (Marsilio Ficino 1433–1499, Agrippa Nettesheimist 1486–1535, J. Andreä 1528–1590) ja kestis 18. sajandini.

Nüüdisajal leidub hermetismi ilminguid näiteks teosoofias, antroposoofias ja okultismis. Hermetismile sarnaseid vaateid oli vanaajast alates ka Indias ja Hiinas.


Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • ENE nr 3, 1988, Tallinn, Valgus, lk 372

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]