Mine sisu juurde

Zohar

Allikas: Vikipeedia
Zohar. Esimese trükitud väljaande tiitelleht. Mantua, 1558. Kongressi raamatukogu

Zohar[1] (heebrea keeles ‏זֹהַר 'sära') on Toora müstilisi tõlgendusi sisaldavate heebrea- ja arameakeelsete tekstide kogu, kabala üks kolmest tuntumast raamatust Sefer Yetzirah ja Johannese ilmutusraamatu kõrval.

Oletatakse, et "Sära raamatu" (ספר הזוהר‎ Sefer haZohar) kirjutas rabi Šimon bar Johai. Ta oli rabi Akkiba õpilane ning mõisteti surma ilmselt samal ajal, kui Marcus Aureliuse kaasvalitseja Lucius Verus lasi hukata Justinus Filosoofi (Märtri), seega aastal 161 pKr. Šimon bar Johail aga õnnestus põgeneda koos pojaga.

Pärimuse kohaselt varjus ta koopasse, kus ingel Eliase abiga, kes aeg-ajalt end rabile ilmutas, kirjutaski Zohari ehk Sära raamatu. Rabi Šimon veetis niiviisi koopas 12 aastat. Selle aja jooksul õnnestus tal lahti mõtestada mõistete Väike Pale (aramea keeles זְעֵיר אַנפִּין Ze`ir Anpin) ja Suur Pale (aramea keeles אריך אנפין Arich Anpin) keerukas sümbolism. Rabi Šimon suri kurnatuna vaidlustest õpilastega. Tema surma ja matustega kaasnes arvukalt üleloomulikke nähtusi.

Legendide järgi oli kabala salaõpetus olemas maailma algusest alates, rabi Šimon osutus aga esimeseks, kel lubati seda kirja panna. Kaksteist sajandit hiljem leiti tema kirjutatud raamatud, need avaldas Moše de León. Siiski võib oletada, et Moše de León ise koostas Zohari 1305. aastal, võttes aluseks kirjutamata suulise pärimuse varasemate juudi müstikute saladustest.

Sära raamat sisaldab õpetusi väärtuslikest põhialustest, Jumalast kui peast ning sellest lähtuvaist emanatsioonidest, Väikesest Palgest ja Suurest Palgest, sefirootidest jm.

  1. Eesti keeles on kasutatud ka nimekuju "Sohar".
  • Zohar. Vol. 1-23 (aramea-heebrea keeles). Hg. von Rav Michael Berg. Kabbalah Publishing, 2001. ISBN 1-57189-199-4
  • Zohar. Vol. 1-23 (inglise keeles). Rav Yehuda Ashlag, Michael Berg (Editors). Kabbalah Publishing, 1993. ISBN 1-57189-239-7
  • Der Sohar. Das heilige Buch der Kabbala. Nach dem Urtext hrsg. von Ernst Müller. Wien, 1932; sama: München, 1993 (Diederichs Gelbe Reihe Bd. 35).