Friedrich Hollmann: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
3. rida: | 3. rida: | ||
Algõpetuse sai koduõpetajalt. Õppis aastatel [[1846]]–[[1851]] Riia kubermangugümnaasiumis. [[Tartu Ülikool]]i usuteaduskonnas õppis ta aastatel [[1852]]–[[1856]] (aastal [[1855]] sai ta kuldauraha (gold. Preis medaille)). Oli aastatel [[1856]]–[[1858]] koduõpetajaks [[Ropka mõis]]as. Oli [[1857]]–[[1858]] prooviaastal [[Tartu Maarja kogudus]]es [[Adalbert Hugo Willigerode]] juures. Ordineeriti [[5. aprill]]il [[1859]] õpetajaks. |
Algõpetuse sai koduõpetajalt. Õppis aastatel [[1846]]–[[1851]] Riia kubermangugümnaasiumis. [[Tartu Ülikool]]i usuteaduskonnas õppis ta aastatel [[1852]]–[[1856]] (aastal [[1855]] sai ta kuldauraha (gold. Preis medaille)). Oli aastatel [[1856]]–[[1858]] koduõpetajaks [[Ropka mõis]]as. Oli [[1857]]–[[1858]] prooviaastal [[Tartu Maarja kogudus]]es [[Adalbert Hugo Willigerode]] juures. Ordineeriti [[5. aprill]]il [[1859]] õpetajaks. |
||
Oli aastatel [[1859]]–[[1873]] (introdutseeriti [[5. aprill]]il [[1859]]) [[Rõuge Maarja kogudus]]e õpetaja. Seejärel asutas ta aastal [[1873]] Tartus kaheaastase eestikeelse religioosse vaimsusega vallakooliõpetajate seminari, oli aastatel [[1873]]–[[1887]] direktor, seminari seismajäämise järel tegutses Peterburi linnamisjonis. nimetati aastal [[1889]] Liivimaa kindralsuperintendediks, kelleks jäi surmani. |
Oli aastatel [[1859]]–[[1873]] (introdutseeriti [[5. aprill]]il [[1859]]) [[Rõuge Maarja kogudus]]e õpetaja. Seejärel asutas ta aastal [[1873]] Tartus kaheaastase eestikeelse religioosse vaimsusega vallakooliõpetajate seminari, oli aastatel [[1873]]–[[1887]] direktor, seminari seismajäämise järel tegutses Peterburi linnamisjonis. nimetati aastal [[1889]] Liivimaa kindralsuperintendediks, kelleks jäi surmani. Suri aastal [[1900]] [[Valga]]s, olles teel koju sinodilt. |
||
Tegevus vaiuliku, pedagoogi ja kirikujuhina |
|||
== Isiklikku == |
|||
Tema isa [[Rudolf Gustav Hollmann]] oli [[Hargla kogudus|Hargla-]] ja [[Rõuge Maarja kogudus]]e õpetaja, vend [[Karl August Hollmann]] oli [[Puhja Püha Dionysiuse kogudus]]e õpetaja, poeg [[Franz Friedrich Reinhold Hollmann]] oli [[Maarja-Magdaleena kogudus|Maarja-Magdaleena-]] ja [[Rõuge Maarja kogudus]]e õpetaja, hiljem Lätis Cesise piirkonnas, Liepkalne kihelkonnas, Iršis (Hirschehofis) asunud saksa koloonia õpetaja. |
|||
{{pooleli}} |
{{pooleli}} |
||
{{JÄRJESTA:Hollmann, Friedrich August Wilhelm}} |
|||
[[Kategooria:Eesti vaimulikud]] |
|||
[[Kategooria:Sündinud 1833]] |
|||
[[Kategooria:Surnud 1900]] |
Redaktsioon: 17. september 2010, kell 17:13
Friedrich August Wilhelm Hollmann (16. oktoober 1833 Hargla – 1. september 1900 Valga) oli Eesti vaimulik ja Liivimaa kindralsuperintendent.
Algõpetuse sai koduõpetajalt. Õppis aastatel 1846–1851 Riia kubermangugümnaasiumis. Tartu Ülikooli usuteaduskonnas õppis ta aastatel 1852–1856 (aastal 1855 sai ta kuldauraha (gold. Preis medaille)). Oli aastatel 1856–1858 koduõpetajaks Ropka mõisas. Oli 1857–1858 prooviaastal Tartu Maarja koguduses Adalbert Hugo Willigerode juures. Ordineeriti 5. aprillil 1859 õpetajaks.
Oli aastatel 1859–1873 (introdutseeriti 5. aprillil 1859) Rõuge Maarja koguduse õpetaja. Seejärel asutas ta aastal 1873 Tartus kaheaastase eestikeelse religioosse vaimsusega vallakooliõpetajate seminari, oli aastatel 1873–1887 direktor, seminari seismajäämise järel tegutses Peterburi linnamisjonis. nimetati aastal 1889 Liivimaa kindralsuperintendediks, kelleks jäi surmani. Suri aastal 1900 Valgas, olles teel koju sinodilt.
Tegevus vaiuliku, pedagoogi ja kirikujuhina
Isiklikku
Tema isa Rudolf Gustav Hollmann oli Hargla- ja Rõuge Maarja koguduse õpetaja, vend Karl August Hollmann oli Puhja Püha Dionysiuse koguduse õpetaja, poeg Franz Friedrich Reinhold Hollmann oli Maarja-Magdaleena- ja Rõuge Maarja koguduse õpetaja, hiljem Lätis Cesise piirkonnas, Liepkalne kihelkonnas, Iršis (Hirschehofis) asunud saksa koloonia õpetaja.
Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |