Alfred Shrubb: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 6. märts 2006, kell 23:41

Alfred Shrubb (ka: Alfie Shrubb, Alf Shrubb; 12. detsember 1879 Sussex, Slinfold 23. aprill – 1964 Kanada) oli Suurbritannia pikamaajooksja, kelle käes on olnud hulk maailmarekordeid, sealhulgas esimesed IAAF-i ametlikud maailmarekordid 2 miili jooksus, 10 000 m jooksus ja tunnijooksus. Ta püstitas vähemalt 15 maailmarekordit.

Tema isa oli talupidaja. Alfred tahtis saada puusepaks. Ta kasvas üles Horshamis Trafalgar Roadis asunud majas.

Jooksukarjääri algus

Kahekümneaastasena töötas ta müürsepana Christ's Hospital School'i ehitusel oma koduküla lähedal Stammerhamis. Juunis 1899 möödus kord kella viie paiku kuuvalgel õhtul ehitusest kohalik jooksutšempion F. J. Spence, kes ruttas üle vaatama tulekahjupaika Southwateri linnas, ning kutsus Alfredi kaasa. Alfred ütles, et ta ei oska joosta, kuid jooksis siiski kaasa ning jõudis kohale enne tuletõrjujaid, kattes 20 minutiga kolm miili. Spence'ile avaldas Alfredi jooks muljet ning tema pealekäimisel astus Shrubb jooksuklubisse Horsham Blue Star Harriers Running Club.

Alfred osales mitmes amatööride võistluses ning selgus, et ta on hea pikamaajooksja. Kuigi ta jooksis nii staadionil kui ka murdmaal, eelistas ta murdmaajooksu, mida ta on nimetanud kõige meeldivamaks ja tervislikumaks kergejõustikualaks. Mööda etteantud rada jooksmine ahistas teda. Murdmaajooksust oli tal esimene kogemus teismeliseeast, mil ta jooksis rebasejahipidajate järel.

Jooksustiil

Alfred Shrubb jooksis ebaühtlaste hoogudega. Tema jooksu on võrreldud linnu kulgemisega üle maastiku.

Teda ei nähtud kunagi hingeldamas.

Elu pärast amatöörjooksjakarjääri

Aastal 1905 sai Shrubb Amateur Athletic Association'ilt eluaegse keelu amatööride võistlustel osaleda, sest ta oli oma võitude eest raha vastu võtnud või oli esitanud võltsitud kuluaruande.

Aastast 1906 oli ta elukutseline jooksja.

Hiljem hakkas treeneriks, tegutsedes Harvardi ja Oxfordi Ülikooli juures. Kuigi ta oli jooksjana konsulteerinud maailma parimate treeneritena, treenis ta end põhiliselt ise, tuginedes tervele mõistusele. Ta avaldas 1908. aasta paiku jooksutreeningu kohta kaks raamatut.

Aastal 1928 asus ta elama Kanadasse.

Saavutused

Oma hiilgeaegadel oli Shrubb praktiliselt võitmatu kõikidel jooksudistantsidel alates 2000 jardist kuni 15 miilini. Ta võistles rohkem kui 1000 korral. Kaotusi oli tal väga vähe, ja needki 1000 m jooksus ja maratonijooksus, mis talle hästi ei sobinud.

Mitmed Shrubbi rekordid jäid püsima aastakümneteks. Näiteks tema 3 miili jooksu maailmarekordi (1903) purustas alles Lauri Lehtinen kolmkümmend aastat hiljem. Mõni tema Suurbritannia rekord püsis 1950ndateni.

Maailmarekordid

5. novembril 1904 jooksis ta Glasgow's Ibrox Parkis tunnijooksu maailmarekordilise tulemusega 11 miili 1137 jardi, mis ületati alles 1951. Selle jooksuga püstitas ta ka amatööride maailmarekordid 6 miili jooksus, 7 miili jooksus ning amatööride ja professionaalide maailmarekordid 8 miili jooksus, 9 miili jooksus, 10 miili jooksus ja 11 miili jooksus.

IAAF-i ametlikud maailmarekordid (kinnitatud 1921)

21. mai 1903 London: 3 miili jooks 14.17,6
12. september 1903 London: 2 miili jooks 9.17,0 (?)
12. mai 1904: 5 miili jooks 24.33,4
11. juuni 1904 Glasgow: 2 miili jooks 9.09,6
13. juuni 1904 Glasgow: 4 miili jooks 19.23,4
5. november 1904 Glasgow: 6 miili jooks 29.59,4 (vaheaeg)
5. november 1904 Glasgow: 7 miili jooks 35.04,6 (vaheaeg)
5. november 1904 Glasgow: 8 miili jooks 40.16,0 (vaheaeg)
5. november 1904 Glasgow: 9 miili jooks 45.27,6 (vaheaeg)
5. november 1904 Glasgow: 10 miili jooks 50.40,6 (vaheaeg)
5. november 1904 Glasgow: 10 000 m jooks 21.02,4 (vaheaeg)
5. november 1904 Glasgow: tunnijooks 18 742 m

Hinnang

Alfred Shrubbi on tema ajaks nähtutest suurimaks jooksjaks ja esimeseks rahvusvaheliseks kergejõustikutäheks.

Arthur Conan Doyle'i raamatus "Kadunud raamat" kasutab autor Shrubbi nime üldnimena : "a perfect Shubb".

Shrubbi hüüdnimi oli Little Wonder 'Väike ime'. See jäi talle külge esimese suurema võidujooksu ajast (1900).

Isiklikku

Jooksjakarjääri alguses oli Shrubbi kasv 5 jalga 6 tolli ning kaalus alla 9 stone'i.

Kirjandus

Rob Hadgraft. The Little Wonder:

The Untold Story of Alfred Shrubb World Champion Runner.

Välislingid

Kodulehekülg

@@ 7. rida: / 7. rida: @@
 Kahekümneaastasena töötas ta [[müürsepp|müürsepana]] ''Christ's Hospital School''<nowiki>'i</nowiki> ehitusel oma koduküla lähedal [[Stammerham]]is. Juunis [[1899]] möödus kord kella viie paiku kuuvalgel õhtul ehitusest kohalik jooksutšempion F. J. Spence, kes ruttas üle vaatama tulekahjupaika  [[Southwater]]i linnas, ning kutsus Alfredi kaasa. Alfred ütles, et ta ei oska joosta, kuid jooksis siiski kaasa ning jõudis kohale enne tuletõrjujaid, kattes 20 minutiga kolm miili. Spence'ile avaldas Alfredi jooks muljet ning tema pealekäimisel astus Shrubb jooksuklubisse  ''Horsham Blue Star Harriers Running Club''.
-Alfred osales mitmes amatööride võistluses ning selgus, et ta on hea pikamaajooksja. Kuigi ta jooksis nii staadionil kui ka murdmaal, eelistas ta [[murdmaajooks]]u, mida ta on nimetanud kõige meeldivamaks ja tervislikumaks [[kergejõustik]]ualaks.
+Alfred osales mitmes amatööride võistluses ning selgus, et ta on hea pikamaajooksja. Kuigi ta jooksis nii staadionil kui ka murdmaal, eelistas ta [[murdmaajooks]]u, mida ta on nimetanud kõige meeldivamaks ja tervislikumaks [[kergejõustik]]ualaks. Mööda etteantud rada jooksmine ahistas teda. Murdmaajooksust oli tal esimene kogemus teismeliseeast, mil ta jooksis [[rebasejaht|rebasejahi]]pidajate järel.
 ==Jooksustiil==
@@ 14. rida: / 14. rida: @@
 Teda ei nähtud kunagi [[hingeldamine|hingeldamas]].
-==Elu pärast jooksukarjääri==
+==Elu pärast amatöörjooksjakarjääri==
 Aastal [[1905]] sai Shrubb ''[[Amateur Athletic Association]]''<nowiki>'ilt</nowiki> eluaegse keelu amatööride võistlustel osaleda, sest ta oli oma võitude eest raha vastu võtnud või oli esitanud võltsitud kuluaruande.
+Aastast [[1906]] oli ta elukutseline jooksja.
-Ta hakkas [[treener]]iks, tegutsedes [[Harvard]]i ja [[Oxfordi Ülikool]]i juures.
+Hiljem hakkas [[treener]]iks, tegutsedes [[Harvard]]i ja [[Oxfordi Ülikool]]i juures. Kuigi ta oli jooksjana konsulteerinud maailma parimate treeneritena, treenis ta end põhiliselt ise, tuginedes tervele mõistusele. Ta avaldas 1908. aasta paiku jooksutreeningu kohta kaks raamatut.
 Aastal [[1928]] asus ta elama [[Kanada]]sse.
-==Maailmarekordid==
+==Saavutused==
+Oma hiilgeaegadel oli Shrubb praktiliselt  võitmatu kõikidel jooksudistantsidel alates [[2000 jardi jooks|2000 jardist]] kuni [[15 miili jooks|15 miilini]]. Ta võistles rohkem kui 1000 korral. Kaotusi oli tal väga vähe, ja needki [[1000 m jooks]]us ja [[maratonijooks]]us, mis talle hästi ei sobinud.
+Mitmed Shrubbi rekordid jäid püsima aastakümneteks. Näiteks tema 3 miili jooksu maailmarekordi (1903) purustas alles [[Lauri Lehtinen]] kolmkümmend aastat hiljem. Mõni tema Suurbritannia rekord püsis 1950ndateni.
+===Maailmarekordid===
 [[5. november|5. novembril]] [[1904]] jooksis ta [[Glasgow]]'s [[Ibrox Park]]is tunnijooksu maailmarekordilise tulemusega  11 [[miil]]i 1137 [[jard]]i, mis ületati alles [[1951]]. Selle jooksuga püstitas ta ka amatööride maailmarekordid [[6 miili jooksus]], [[7 miili jooks]]us ning amatööride ja professionaalide maailmarekordid [[8 miili jooks]]us, [[9 miili jooksus]], [[10 miili jooks]]us ja [[11 miili jooks]]us.
-===IAAF-i ametlikud maailmarekordid===
+====[[IAAF]]-i ametlikud maailmarekordid (kinnitatud [[1921]])====
 *[[21. mai]] [[1903]] [[London]]: [[3 miili jooks]] 14.17,6
 *[[12. september]] [[1903]] London: [[2 miili jooks]] 9.17,0 (?)
@@ 43. rida: / 50. rida: @@
 [[Arthur Conan Doyle]]'i raamatus "Kadunud raamat" kasutab autor Shrubbi nime üldnimena : "''a perfect Shubb''".
-Tema hüüdnimi oli ''Little Wonder''.
+Shrubbi hüüdnimi oli ''Little Wonder'' 'Väike ime'. See jäi talle külge esimese suurema võidujooksu ajast ([[1900]]).
 ==Isiklikku==