Heiti Talvik: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
1. rida: | 1. rida: | ||
'''Heiti Talvik''' ([[9. november]] [[1904]] [[Tartu]] – [[18. juuli]] [[1947]] [[Tjumeni oblast]]) oli eesti luuletaja. Ta kuulus rühmitusse [[Arbujad]]. |
'''Heiti Talvik''' ([[9. november]] [[1904]] [[Tartu]] – [[18. juuli]] [[1947]] [[Tjumeni oblast]]) oli eesti luuletaja. Ta kuulus rühmitusse [[Arbujad]]. |
||
Heiti Talvik õppis Treffneri gümnaasiumis, kuid katkestas õpingud 1921.aastal ja läks tööle Kohtla-Järve põlevkivi kaevandusse. 1926.aastal jätkas ta katkenud õpinguid ja lõpetas Pärnu õhtugümnaasiumi. Samal aastal asus ta õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas, kus ta oli mitme katkestusega (pikemalt sõjaväeteenistuse tõttu) üliõpilaste nimekirjas 1934. aastani. 1945.aastal Talvik |
Heiti Talvik õppis Treffneri gümnaasiumis, kuid katkestas õpingud 1921. aastal ja läks tööle Kohtla-Järve põlevkivi kaevandusse. 1926. aastal jätkas ta katkenud õpinguid ja lõpetas Pärnu õhtugümnaasiumi. Samal aastal asus ta õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas, kus ta oli mitme katkestusega (pikemalt sõjaväeteenistuse tõttu) üliõpilaste nimekirjas 1934. aastani. 1945. aastal Talvik arreteeriti ja saadeti peale mõne ajalist vangistust Eestis asumisele Tjumeni oblastisse, kus ta suri Urmanovo haiglas 1947. aastal. Talviku eluajal ilmus temalt kaks luulekogu - "Palavik" (1934) ja "Kohtupäev" (1937). |
||
==Isiklikku== |
==Isiklikku== |
||
Heiti Talviku isa oli |
Heiti Talviku isa oli leeprauurija Siegfried Talvik. Tema ema Elfriede Talvik oli pianist. 1937. aastal abiellus Heiti Talvik [[Betti Alver]]iga. |
||
==Luulekogud== |
==Luulekogud== |
Redaktsioon: 29. august 2010, kell 12:35
Heiti Talvik (9. november 1904 Tartu – 18. juuli 1947 Tjumeni oblast) oli eesti luuletaja. Ta kuulus rühmitusse Arbujad.
Heiti Talvik õppis Treffneri gümnaasiumis, kuid katkestas õpingud 1921. aastal ja läks tööle Kohtla-Järve põlevkivi kaevandusse. 1926. aastal jätkas ta katkenud õpinguid ja lõpetas Pärnu õhtugümnaasiumi. Samal aastal asus ta õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas, kus ta oli mitme katkestusega (pikemalt sõjaväeteenistuse tõttu) üliõpilaste nimekirjas 1934. aastani. 1945. aastal Talvik arreteeriti ja saadeti peale mõne ajalist vangistust Eestis asumisele Tjumeni oblastisse, kus ta suri Urmanovo haiglas 1947. aastal. Talviku eluajal ilmus temalt kaks luulekogu - "Palavik" (1934) ja "Kohtupäev" (1937).
Isiklikku
Heiti Talviku isa oli leeprauurija Siegfried Talvik. Tema ema Elfriede Talvik oli pianist. 1937. aastal abiellus Heiti Talvik Betti Alveriga.
Luulekogud
Kirjandus
- "Luuletused" (koostaja ja järelsõna autor Karl Muru), Eesti Raamat,Tallinn 1988
- "Mu südamelt murti pitsat: luuletused" (koostaja ja järelsõna autor Karl Muru),Tänapäev, Tallinn 2006
- "Legendaarne" (koostanud Karl Muru ja Hando Runnel),Ilmamaa, Tartu 2004
Välislingid
- Video: telesaade "Mu hingusest sulab hang. Heiti Talvik" (1994, 39 minutit), ETV2 arhiivis, autor Enn Lillemets
- [1]
- Valik luuletusi
- [2]
- Kalle Käsper, "Aeg, millest me unistand...". Heiti Talvik – Postimees 27. august 1998, lk 16
- Karl Muru, "Inimene hingeöös" (pdf-formaadis) – Tuna 2002, nr 1, lk 78–85
- Leo Luks, "Sada aastat hääbumist" – Eesti Päevaleht/Arkaadia 18. juuni 2004, lk 14
- Erkki Luuk, "Legendaarne Heiti Talvik" – Postimees 16. juuli 2004, lk 14
- Elo Lindsalu, Nädala raamat: Heiti Talvik, "Legendaarne" – Eesti Ekspress 5. august 2004, lk B8
- Rolf Liiv, "Halastamatu ja mitmekülgne Talvik" – Sirp 13. august 2004, lk 7
- Hando Runnel, "Heiti Talvikust. Legendaarsest" – Kultuur ja Elu 2004, nr 4 (oktoober), lk 48–49
- Aivar Kull, "Talviku täht särab ka tema sajandijuubelil" – Tartu Postimees 9. november 2004, lk 2; ilmunud ka A. Kulli raamatus "Kulli pilk", Tartu 2005, lk 134–135