Ants Oidermaa

Ants Oidermaa (enne nime eestistamist Hans Oidermann) (2. detsember 1891 Sauga vald, Pärnumaa – mõistetud surma 2. juulil 1941 Tallinnas) oli Eesti poliitik.

Õpppis Peterburi ülikooli filosoofiateaduskonnas (1912-1914),

1914. astus vabatahtlikult armeese ning lõpetas sõjakooli ning sai ohvitseriauastme, sõdis Esimeses maailmasõjas ja Venemaa kodusõjas Punaarmee vastu.

1920. aastal peale Venemaa kodusõja lõppu tuli Eestisse tagasi, aastail 1922-1927 — töötas diplomaadina (1926-1927 — esindaja Leedus).

Põllumeeste Partei esimees, aastail 1927-1935, ajalehe Kaja peatoimetaja 1931-1934.

Isamaaliidu Keskjuhatuse liige aastail 1935-1940, Riikliku Propaganda Talituse juht aastail 1935-1937, ajalehe Uus Eesti peatoimetaja aastail 1937-1939, minister (Riikliku Propaganda Talituse ja Informatsiooni Keskuse juhataja) aastail 1939-1940 Kaarel Eenpalu teises valitsuses ja Jüri Uluotsa valitsuses.

Arreteeriti detsembris 1940 Aegviidus, kus varjas ennast Nõukogude okupatsioonivõimude eest.

Tunnustused

• Valgetähe II klassi teenetemärk, 1938

Kirjandus

• H. Oiderman propagandajuhiks. Kaja, 18. detsember 1934, nr. 298, lk. 1.
• Ants Oidermaa ministriks. Uus Eesti, 25. jaanuar 1939, nr. 24, lk. 1.
• Minister A. Oidermaa astus ametisse. Uus Eesti, 31. jaanuar 1939, nr. 30, lk. 1.