August Pähn

August Pähn (20. jaanuar 1904 Rõuge kihelkond – 4. juuni 1963) oli eesti vaimulik.

Lõpetas aastal 1930 Tartu Ülikooli usuteaduskonna. Oli prooviaastal Tartu Ülikooli koguduse juures. Ordineeriti 1. veebruaril 1931 õpetajaametisse.

Oli aastal 1931 Hugo Bernhard Rahamäe isiklik adjunkt. Seejärel 1931–1941 oli ta Koeru Maarja-Magdaleena koguduse õpetaja. Lisaks oli ta 1935–1938 Rakke koguduse hooldajaõpetaja ja Järva praostkonna abipraost 1935–1940. Oli Järva praostkonna praosti kohusetäitja 1940–1941.

Oli 1942–1944 Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskoplik Toomkoguduse õpetaja (alguses asetäitja). Ent 1944. aasta septembri lõpus olid paljud pastorid, sealhulgas piiskop Johan Kõpp Eestist lahkunud. Assessoritest olid jäänud vaid Joosep Liiv, Johannes Uustal ja Anton Eilart. Anton Eilarti kanda jäid piiskopikohustused. Novembri lõpus Eilart arreteeriti. 29. novembril 1944 moodustasid Adolf Horn, Hugo Pärno ja August Pähn kiriku elu korraldava toimkonna. Ja see toimkond otsustas hakata kirikut juhtima. Kutsuti kokku Piiskoplik Nõukogu. 17. jaanuaril 1945 valis Piiskoplik Nõukogu ajutise piiskopi asetäitja ja ajutise Konsistooriumi. Teiste ametite hulgas oli ta 1946–1948 Usuteaduse Kõrgema Katsekomisjoni rektor. 12. aprillil 1949 August Pähn arreteeriti. Teda süüdistati kuulumises Eesti Üliõpilaste Seltsi, Isamaaliitu ning Kaitseliitu. Samuti ühendust metsavendadega, osalemist Väinjärve vallavalitsuses ja fašistlikus kohtupidamises osalemise üle. Ta saadeti sunnitööle Karaganda oblasti vase- ja söekaevandustesse. Sunnitöölt tuli ta tagasi aastal 1956.

Aastatel 1957–1963 töötas August Pähn Võnnu Jakobi koguduse õpetajana.

Isiklikku

August Pähna vend Elmar Pähn (1908 – 1991 Toronto) oli samuti kirikuõpetaja.

Kirjandus

• Elve Bender, "Mitte täiel määral piiskop. August Pähn 105", Eesti Kirik, 20. jaanuar 2009
• Külli Keel, "SINA OLED MÄÄRATUD ISSANDA TÖÖLISEKS TEMA VIINAMÄEL", Sulane, aprill 2004