Adolf Horn

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Adolf Horn (15. mai 1897 Tallinn17. jaanuar 1952 Intalag, Komi ANSV, Venemaa) oli eesti vaimulik.

Ta lõpetas aastal 1914 Tallinna Reaalkooli. Ta õppis kaubandust aastatel 19141916 Riia Polütehnikumis, aastal 1918 Balti Tehnikaülikoolis ja aastal 1923 Tartu Ülikoolis. Aastatel 19161918 võttis osa Esimesest maailmasõjast, aastatel 19181920 Vabadussõjast. Ta töötas aastal 1923 raamatupidajana AS-is "Odor", aastatel 19241927 AS-is "Kapsi & Co". Aastatel 19231926 ja 19311934 õppis ta Tartu Ülikooli usuteaduskonnas, kaitses aastal 1934 töödega 1. "Der Verfasser des vierten Evangelicums" ja 2. "Karuse kihelkond säilinud kirikuvisitatsiooniprotokollide valgustusel" mag theol väitekirja. Prooviaastal oli ta Narva Aleksandri koguduses. Ordineeriti 14. aprillil 1935 õpetajaks[1].

Ta oli aastatel 19271931 Euroopa Kristliku Misjoni misjonär ja korrespondent. Aastatel 19341935 oli ta usuõpetajaks Narva 1. gümnaasiumis, Narva 2. gümnaasiumis ja kaubanduskoolis. Aastal 1935 oli ta usuõpetajaks Elfriede Lenderi Tütarlaste Eragümnaasiumis ja aastatel 19351937 Jakob Westholmi Gümnaasiumis. Aastatel 19351940 oli ta Tallinna linnamisjoni õpetaja, aastatel 19421948 oli ta Tallinna Peeteli koguduse õpetaja. Ta oli 29. novembril 1944 moodustatud kiriku elu korraldava toimkonna (sinna kuulusid veel August Pähn ja Hugo Pärno) liige. Lisaks oli ta oktoobrist 1946 veebruarini 1948 Usuteaduse Kõrgema Katsekomisjoni kiriku ajaloo professori kohusetäitja[2].

Adolf Horn arreteeriti NKVD poolt 15. veebruaril 1948 ja ta suri 17. jaanuaril 1952 Venemaal vangilaagris.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Konrad Veem Eesti Vaba Rahvakirik Dokumentatsioon ja leksikon EVR Stockholm 1988
  2. Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. II, lk. 251

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]