Girolamo Frescobaldi: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
RobertRSMN (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
{{keeletoimeta}} |
{{keeletoimeta}} |
||
[[File:Girolamo Frescobaldi (1583-1643), engraving by Claude Mellan (1619).jpg|thumb|upright|Girolamo Frescobaldi (1583-1643)]] |
|||
'''Girolamo Frescobaldi''' ([[1583]] [[Ferrara]] – [[1. märts]] [[1643]] [[Rooma]]) oli [[itaallased|itaalia]] [[organist]] ning [[helilooja]]. |
|||
[[Pilt:Girolamo Frescobaldi.png|thumb|upright|Girolamo Frescobaldi (1583-1643)]] |
|||
==Elu== |
==Elu== |
||
Girolamo Frescobaldi sündis arvatavasti 13. septembril 1583 |
Girolamo Frescobaldi sündis arvatavasti [[13. september|13. septembril]] 1583 Ferraras. Olles veel laps õppis ta Ferrara katedraali organisti Luzzasco Luzzaschi juures. Girolamo Frescobaldi demonstreeris juba varakult erakordseid võimeid nii orelimängus kui ka laulmises. |
||
Jaanuaris 1607 sai |
Jaanuaris [[1607]] sai Frescobaldi organisti koha Santa Maria kirikus Roomas. Seal töötas ta ainult mõned nädalad, misjärel läks reisima [[Flandria]]sse. |
||
1. |
[[1. november|1. novembril]] [[1608]]. aastal sai Frescobaldi organistiks [[Püha Peetruse katedraal]]is Roomas. Seal töötas ta 20 aastat. |
||
1628. aastast |
[[1628]]. aastast elas ta [[Firenze]]s, kus oli organistina [[Medici]]te teenistuses. Firnses elas Frescobaldi viis aastat. |
||
Seejärel naasis ta Roomasse Püha Peetruse katedraali, kus töötas oma elu lõpuni. |
|||
Girolamo Frescobaldi suri 1. märtsil 1643 |
Girolamo Frescobaldi suri 1. märtsil 1643 Roomas. |
||
Girolamo Frescobaldi oli oma aja üks tuntumaid organiste. Ta oli orelivirtuoos. Teda olevat kuulanud Roomas ligi 30 000 inimest. Girolamo Frescobaldi mõjutas oma loominguga [[Johann Jacob Frobergerit]] ja hiljem [[Johann Sebastian Bach]]i. Johann Jacob Froberger oli õppinud Girolamo Frescobaldi juures. 1637. aastal ta reisis Viinist Roomasse, et kohtuda seal Girolamo Frescobaldiga. Girolamo Frescobaldi oli esimene itaalia muusika ajaloos, kes hakkas kirjutama teoseid soolo orelile. Enne teda orelit kasutati Itaalias põhiliselt saatepillina. |
Girolamo Frescobaldi oli oma aja üks tuntumaid organiste. Ta oli orelivirtuoos. Teda olevat kuulanud Roomas ligi 30 000 inimest. Girolamo Frescobaldi mõjutas oma loominguga [[Johann Jacob Frobergerit]] ja hiljem [[Johann Sebastian Bach]]i. Johann Jacob Froberger oli õppinud Girolamo Frescobaldi juures. 1637. aastal ta reisis Viinist Roomasse, et kohtuda seal Girolamo Frescobaldiga. Girolamo Frescobaldi oli esimene itaalia muusika ajaloos, kes hakkas kirjutama teoseid soolo orelile. Enne teda orelit kasutati Itaalias põhiliselt saatepillina. |
Redaktsioon: 3. oktoober 2009, kell 23:11
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Girolamo Frescobaldi (1583 Ferrara – 1. märts 1643 Rooma) oli itaalia organist ning helilooja.
Elu
Girolamo Frescobaldi sündis arvatavasti 13. septembril 1583 Ferraras. Olles veel laps õppis ta Ferrara katedraali organisti Luzzasco Luzzaschi juures. Girolamo Frescobaldi demonstreeris juba varakult erakordseid võimeid nii orelimängus kui ka laulmises.
Jaanuaris 1607 sai Frescobaldi organisti koha Santa Maria kirikus Roomas. Seal töötas ta ainult mõned nädalad, misjärel läks reisima Flandriasse.
1. novembril 1608. aastal sai Frescobaldi organistiks Püha Peetruse katedraalis Roomas. Seal töötas ta 20 aastat.
1628. aastast elas ta Firenzes, kus oli organistina Medicite teenistuses. Firnses elas Frescobaldi viis aastat.
Seejärel naasis ta Roomasse Püha Peetruse katedraali, kus töötas oma elu lõpuni.
Girolamo Frescobaldi suri 1. märtsil 1643 Roomas.
Girolamo Frescobaldi oli oma aja üks tuntumaid organiste. Ta oli orelivirtuoos. Teda olevat kuulanud Roomas ligi 30 000 inimest. Girolamo Frescobaldi mõjutas oma loominguga Johann Jacob Frobergerit ja hiljem Johann Sebastian Bachi. Johann Jacob Froberger oli õppinud Girolamo Frescobaldi juures. 1637. aastal ta reisis Viinist Roomasse, et kohtuda seal Girolamo Frescobaldiga. Girolamo Frescobaldi oli esimene itaalia muusika ajaloos, kes hakkas kirjutama teoseid soolo orelile. Enne teda orelit kasutati Itaalias põhiliselt saatepillina.
Looming
Girolamo Frescobaldi kirjutas madrigale. Esimene madrigalide kogumik ilmus 1608. aastal. Orelile ja cembalole (klavessiinile)tokaatad, ricercarid, fantaasiad, fuugad, capricciod. Kõige tuntuim on tema kogumik "Fiori Musicali" ("Muusikalised lilled")(1635). Selles kogumikus on kirjutatud Missad orelile.
Selle artikli kirjutamisel on kasutatud materjali Great Composers 1300-1900. A Biographical and Critical Guide. The H.W.Wilson Company. New York.