Liiva – Nõmme-Väikse raudtee: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
uus, kaardiga
 
P veidi lisa
6. rida: 6. rida:


[[Rahumäe kitsarööpmelise raudtee jaam|Rahumäe kitsarööpmelisest jaamast]] (Rahumäe sõjaväejaamast) algas harutee, mis viis Koplisse, Tondile ja Mustamäele.
[[Rahumäe kitsarööpmelise raudtee jaam|Rahumäe kitsarööpmelisest jaamast]] (Rahumäe sõjaväejaamast) algas harutee, mis viis Koplisse, Tondile ja Mustamäele.

Raudtee jätkus Nõmme-Väikse jaamast kaheteelise [[Nõmme-Väikse–Sõrve raudtee]]na.

Raudteel sõitsid [[Tallinna–Vääna raudteeliin|Tallinna–Vääna reisirongid]].


Raudtee võeti üles 1971.
Raudtee võeti üles 1971.


2009. aastal on suurem osa raudteetammist ([[Pärnu maantee]]st peaaegu lõpuni, välja arvatud [[Nõmme turg|Nõmme turu]] juurest) kasutusel kergliiklusteena jalgratastele ning jalakäijatele.
2009. aastal on suurem osa raudteetammist (enamik Rahumäe viadukti–Nõmme-Väikse lõigust) kasutusel kergliiklusteena jalgratastele ning jalakäijatele.


== Välislingid ==
== Välislingid ==

Redaktsioon: 24. mai 2009, kell 21:47

Liiva–Nõmme-Väikse raudtee (hall/valge). Võrdluseks tolleaegsed teised raudteed ja Tallinna olulisemad tänavad aastal 2009.

Liiva–Nõmme-Väikse raudtee oli 19131971 Liiva raudteejaamast Nõmme-Väikse raudteejaama viinud kitsarööpmelise raudtee lõik.

Raudtee algas Liiva jaama kolmnurgast. See viis üle Rahumäe viadukti (üle Tallinna–Keila raudtee).

Rahumäe kitsarööpmelisest jaamast (Rahumäe sõjaväejaamast) algas harutee, mis viis Koplisse, Tondile ja Mustamäele.

Raudtee jätkus Nõmme-Väikse jaamast kaheteelise Nõmme-Väikse–Sõrve raudteena.

Raudteel sõitsid Tallinna–Vääna reisirongid.

Raudtee võeti üles 1971.

2009. aastal on suurem osa raudteetammist (enamik Rahumäe viadukti–Nõmme-Väikse lõigust) kasutusel kergliiklusteena jalgratastele ning jalakäijatele.

Välislingid