Liiva – Nõmme-Väikse raudtee: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
uus, kaardiga |
P veidi lisa |
||
6. rida: | 6. rida: | ||
[[Rahumäe kitsarööpmelise raudtee jaam|Rahumäe kitsarööpmelisest jaamast]] (Rahumäe sõjaväejaamast) algas harutee, mis viis Koplisse, Tondile ja Mustamäele. |
[[Rahumäe kitsarööpmelise raudtee jaam|Rahumäe kitsarööpmelisest jaamast]] (Rahumäe sõjaväejaamast) algas harutee, mis viis Koplisse, Tondile ja Mustamäele. |
||
Raudtee jätkus Nõmme-Väikse jaamast kaheteelise [[Nõmme-Väikse–Sõrve raudtee]]na. |
|||
Raudteel sõitsid [[Tallinna–Vääna raudteeliin|Tallinna–Vääna reisirongid]]. |
|||
Raudtee võeti üles 1971. |
Raudtee võeti üles 1971. |
||
2009. aastal on suurem osa raudteetammist ( |
2009. aastal on suurem osa raudteetammist (enamik Rahumäe viadukti–Nõmme-Väikse lõigust) kasutusel kergliiklusteena jalgratastele ning jalakäijatele. |
||
== Välislingid == |
== Välislingid == |
Redaktsioon: 24. mai 2009, kell 21:47
Liiva–Nõmme-Väikse raudtee oli 1913–1971 Liiva raudteejaamast Nõmme-Väikse raudteejaama viinud kitsarööpmelise raudtee lõik.
Raudtee algas Liiva jaama kolmnurgast. See viis üle Rahumäe viadukti (üle Tallinna–Keila raudtee).
Rahumäe kitsarööpmelisest jaamast (Rahumäe sõjaväejaamast) algas harutee, mis viis Koplisse, Tondile ja Mustamäele.
Raudtee jätkus Nõmme-Väikse jaamast kaheteelise Nõmme-Väikse–Sõrve raudteena.
Raudteel sõitsid Tallinna–Vääna reisirongid.
Raudtee võeti üles 1971.
2009. aastal on suurem osa raudteetammist (enamik Rahumäe viadukti–Nõmme-Väikse lõigust) kasutusel kergliiklusteena jalgratastele ning jalakäijatele.