Sulgpall: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 26. september 2005, kell 18:57

Sulgpall on kahe vastaspoole, enamjaolt kahe mängija vahel mängitav sportmäng. Sulgpall meenutab nii tennist, sest mängitakse reketitega, kui ka võrkpalli, sest mängijate vahel on võrk.

Sulgpalliks nimetatakse ka "palli", millega seda mängu mängitakse.

Ajalugu

Sulgpallisarnaseid sportmänge on ajaloo vältel harrastatud Hiinas, Indias ja Kreekas. Tänapäeva sulgpall tekkis aga 1860. aastal Inglismaal. Esimest korda mängiti seda Beauforti hertsogi valdustes Gloucestershire's. Oma ingliskeelse nime 'badminton' sai ta hertsogi residentsi (Badminton House) järgi.

Rahvusvahelise Sulgpalliföderatsiooni (International Badminton Federation; IBF) asutasid 1934. aastal 9 riiki. Tänapäeval on IBF-il 147 liiget.

Olümpiaalaks sai sulgpall Barcelonas 1992. See on kaasa aidanud ala populaarsuse tõusule nii Aasia maades kui ka Suurbritannias ja Skandinaavias.

Suur osa tänapäeva tippsulgpallureid pärineb Ida-Aasiast, näiteks Indoneesiast, Hiinast ja Malaisiast.

Mängu olemus

Sulgpalli mängitakse üks ühe või kaks kahe vastu (üksik- või paarismäng) väljakul pikkusega 13,41 m ja laiusega 5,18 m (üksikmängus) või 6,1 m (paarismängus), mis on jagatud keskelt 1,55 m kõrguse võrguga kaheks.

Mängijad löövad reketitega sulgpalli edasi-tagasi üle võrgu ja püüavad sundida vastast eksima (lööma palli võrku, väljakupiiridest välja või laskma selle oma väljakupoolele maha kukkuda). Punkti võib võita vaid serviv pool (nagu võrkpallis enne selle viimaseid reeglimuudatusi). Kui servinud pool eksib, läheb servimisõigus üle vastaspoolele, kui eksib aga servi vastuvõttev pool, võidab servija punkti ja võib jätkata servimist.

Sulgpall Eestis

Maailmasõdadevahelisel ajal mängiti sulgpalli Tallinna Kommertskoolis. Mänguks vajalik varustus – reketid, pallid ja võrk – laenutati Inglise saatkonnast.

1964. aastal asutati Eesti NSV Sulgpalliföderatsioon, mis reorganiseeriti Eesti Sulgpalliföderatsiooniks 25. oktoobril 1989.

Nii Rahvusvahelisse Sulgpalliföderatsiooni (IBF) kui ka Euroopa Sulgpalli Liitu (EBU) kuulub Eesti Sulgpalliföderatsioon aastast 1992.

Eesti meistrid

Meesüksikmäng
- 1965 Jüri Tarto
- 1966 Jüri Tarto
- 1967 Jaak Nuuter
- 1968 Jaak Nuuter
- 1969 Jaak Nuuter
- 1970 Jaak Nuuter
- 1971 Jüri Tarto
- 1972 Boris Bogovski
- 1973 Jüri Tarto
- 1974 Jaak Nuuter
- 1975 Alfred Kivisaar
- 1976 Alfred Kivisaar
- 1977 Alfred Kivisaar
- 1978 Peeter Pajumägi
- 1979 Aleksander Adojaan
- 1980 Tiit Vapper
- 1981 Henry Aljand
- 1982 Tiit Vapper
- 1983 Peeter Munitsõn
- 1984 Ain Matvere
- 1985 Kalle Kaljurand
- 1986 Andres Ojamaa
- 1987 Andres Ojamaa
- 1988 Andres Ojamaa
- 1989 Andres Ojamaa
- 1990 Ain Matvere
- 1991 Andres Ojamaa
- 1992 Andres Ojamaa
- 1993 Heiki Sorge
- 1994 Heiki Sorge
- 1995 Heiki Sorge
- 1996 Heiki Sorge
- 1997 Heiki Sorge
- 1998 Heiki Sorge
- 1999 Heiki Sorge
- 2000 Heiki Sorge
- 2001 Heiki Sorge
- 2002 Heiki Sorge

Naisüksikmäng
- 1965 Helle-Mall Pajumägi
- 1966 Reet Valgmaa
- 1967 Reet Valgmaa
- 1968 Reet Valgmaa
- 1969 Reet Valgmaa
- 1970 Reet Valgmaa
- 1971 Riina Valgmaa
- 1972 Riina Valgmaa
- 1973 Reet Valgmaa
- 1974 Reet Valgmaa
- 1975 Marika Dolotova
- 1976 Reet Valgmaa
- 1977 Reet Valgmaa
- 1978 Reet Valgmaa
- 1979 Mare Reinberg
- 1980 Mare Reinberg
- 1981 Mare Reinberg
- 1982 Mare Reinberg
- 1983 Ann Avarlaid
- 1984 Mare Reinberg
- 1985 Mare Reinberg
- 1986 Mare Reinberg
- 1987 Terje Lall
- 1988 Anneli Lambing
- 1989 Anneli Lambing
- 1990 Anneli Lambing
- 1991 Marina Kaljurand
- 1992 Kairi Viilup
- 1993 Terje Lall
- 1994 Liia Dubkovskaja
- 1995 Liia Dubkovskaja
- 1996 Kelli Vilu
- 1997 Kelli Vilu
- 1998 Kairi Saks
- 1999 Piret Hamer
- 2000 Kati Tolmoff
- 2001 Kati Tolmoff
- 2002 Kati Tolmoff

Välislingid

@@ 105. rida: / 105. rida: @@
 **1997 Kelli Vilu
 **1998 [[Kairi Saks]]
-**1999 [Piret Hamer]]
+**1999 [[Piret Hamer]]
 **2000 [[Kati Tolmoff]]
 **2001 Kati Tolmoff