Frangi keiser: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 15. september 2008, kell 21:39

Frangi keiser on Frangi riigi valitsejate tinglik nimetus.

Neid valitsejad nimetati tegelikult (Lääne-)Rooma keisriteks ning nad isegi pidasid end Rooma riigi taastajateks. Ajaloolased nimetavad neid siiski Frangi keisriteks, sest Karl Suur ning tema järglaskeisrid valitsesid just Frangi riiki (või riike). Tiitel oli selgelt seotud just germaani-frangi traditsiooniga. Ta jäi unarusse 9. sajandi algul segaduste tõttu Prantsusmaaks ja Saksamaaks transformeeruvates Frangi riikides. Viimased keisrid olid tegelikult vaid Kesk-Itaalia valitsejad, kes tavaliselt võtsid paavsti pantvangi ja sundisid teda ennast keisriks kroonima. Mingit võimu ülejäänud Karl Suure riigi endiste alade üle "keiser" enam ei omanud. Uuesti võttis Rooma keisri tiitli kasutusele Otto Suur, kuid tema pani alguse juba Saksa-Rooma riigile, millel Frangi riigiga kuigipalju ühist polnud. Seega võiks Frangi keisriteks nimetada keisritiitli kandjaid Karl Suurest Friooli Berengarini. Mõnel pool on ka traditsioon nimetada nii Karl Suure otseseid järglasi kui ka Saksa-Rooma keisreid Püha Rooma imperaatoriteks.

Frangi keisrid olid:

800–814 Karl Suur (umbes 742 – 814)
814–840 Ludwig Vaga (778–840), kaaskeiser alates 813
840–855 Lothar I (795–855)
855–875 Ludwig II (825–875)
875–877 Charles II Paljaspea (Karl II) (823–877)
881–887 Karl III Paks (831–888)
891–894 Guido Spoletost
894–898 Lamberto Spoletost
896–899 Arnulf (umbes 850 – 899)
901–905 Louis III Pime (Ludwig III)
915–925 Berengar Frioolist

Vaata ka

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 '''Frangi keiser''' on [[Frangi riik|Frangi riigi]] valitsejate tinglik nimetus.
-Neid valitsejad nimetati tegelikult (Lääne-)Rooma keisriteks ning nad isegi pidasid end Rooma riigi taastajateks. Ajaloolased nimetavad neid siiski Frangi keisriteks, sest [[Karl Suur]] ning tema järglaskeisrid valitsesid just Frangi riiki (või riike). Tiitel oli selgelt seotud just germaani-frangi traditsiooniga. Ta jäi unarusse [[9. sajand]]i algul  segaduste tõttu [[Prantsusmaa]]ks ja [[Saksamaa]]ks transformeeruvates Frangi riikides. Viimased keisrid olid tegelikult vaid Kesk-Itaalia valitsejad, kes tavaliselt võtsid paavsti pantvangi ja sundisid teda ennast keisriks kroonima. Mingit võimu ülejäänud Karl Suure riigi endiste alade üle "keiser" enam ei omanud. Uuesti võttis [[Rooma keiser|Rooma keisri]] tiitli kasutusele [[Otto Suur]], kuid tema pani alguse juba [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigile]], millel Frangi riigiga kuigipalju ühist polnud. Seega võiks Frangi keisriteks nimetada keisritiitli kandjaid Karl Suurest [[Berengar Frioolist|Friooli Berengar]]ini. Mõnel pool on ka traditsioon nimetada nii Karl Suure otseseid järglasi kui ka Saksa-Rooma keisreid Püha Rooma imperaatoriteks.
+Neid valitsejad nimetati tegelikult (Lääne-)Rooma keisriteks ning nad isegi pidasid end Rooma riigi taastajateks. Ajaloolased nimetavad neid siiski Frangi keisriteks, sest [[Karl Suur]] ning tema järglaskeisrid valitsesid just Frangi riiki (või riike). Tiitel oli selgelt seotud just germaani-frangi traditsiooniga. Ta jäi unarusse [[9. sajand]]i algul  segaduste tõttu [[Prantsusmaa]]ks ja [[Saksamaa]]ks transformeeruvates Frangi riikides. Viimased keisrid olid tegelikult vaid Kesk-Itaalia valitsejad, kes tavaliselt võtsid paavsti pantvangi ja sundisid teda ennast keisriks kroonima. Mingit võimu ülejäänud Karl Suure riigi endiste alade üle "keiser" enam ei omanud. Uuesti võttis [[Saksa-Rooma keiser|Rooma keisri]] tiitli kasutusele [[Otto Suur]], kuid tema pani alguse juba [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigile]], millel Frangi riigiga kuigipalju ühist polnud. Seega võiks Frangi keisriteks nimetada keisritiitli kandjaid Karl Suurest [[Berengar Frioolist|Friooli Berengar]]ini. Mõnel pool on ka traditsioon nimetada nii Karl Suure otseseid järglasi kui ka Saksa-Rooma keisreid Püha Rooma imperaatoriteks.
 Frangi keisrid olid: