Jasper von Münster: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 5. september 2008, kell 17:02

Jasper von Münster (15. sajandi lõpp, Friisimaa – 1577, Aizkraukle) oli Liivi ordu maamarssal koadjuutorivaenuse ajal.

Jasperi vanemad oli Rolf von Münster ja Bauwe von Heemstra. Ta sündis Kesk-Friisimaal Duursum in den Hami valdustes Groningeni lähedal. Tema suguvõsa pärines Vestfaalist Münsteri piiskopkonnast, kuid oli Friisimaale välja rännanud. Tema isa oli Utrechti piiskopkonnas mitmetes olulistes ametites, vend Jürgen oli aga Friisi krahvide ja Gelderni hertsogi teenistuses. Jasperi vennapoeg Johann von Münster oli Riia toomhärra ning elas pärast Liivi ordu likvideerimist koos oma onuga Aizkraukles. Jasperi teine sugulane Hermann von Münster oli 1544. aastal Võnnus vürstlik hoovikohtunik ja talliülem.

Münster saabus tõenäoliselt 1510. aasta paiku Liivimaale ning astus 1515. aasta paiku Liivi ordusse. 1538. aastal oli ta ordu majandusülem (Schäffer) Võnnus, 1540. aastal sai tast Aluliina komtuur. 1551. aastal nimetas uus ordumeister ja endine maamarssal Heinrich von Galen Münsteri enda vanale ametikohale.

Münster püüdis kokku mängida Riia peapiiskop Wilhelm von Hohenzollerni ja tema koadjuutori Christoph von Mecklenburgiga, et ordumeistriks saada ja võimalik ka, et Vana-Liivimaad sekulariseerida. Münsteri lootused olid selles, et eaka ordumeistri Heinrich von Galeni peatse surma järel lootis ta ise sellele kohale saada. Ent Galen sai Münsteri plaanidest teada ning määras enda koadjuutoriks Wilhelm Fürstenbergi. Järgnenud vaenuse ajal põgenes Münster Poola, kust naasis 1560. aastal, kui Poolaga liidu sõlminud uus ordumeister Gotthard Kettler ta kõigist reetmissüüdistustest vabastas. 1561. aastal sai ta oma valitsuse alla Vindavi komtuurkonna, ordu likvideerimise järel elas ta Kuramaa hertsogiriigis Aizkraukles, kus venelased ta 1577. aasta sõjakäigu ajal tapsid.

Eelnev Johann von Eickel	Aluliina komtuur 1540–1551	Järgnev Philipp Schall von Bell
Eelnev Heinrich von Galen	Liivi ordu maamarssal 1551–1556	Järgnev Christoph Neuhof
Eelnev Adrian Torck	Vindavi komtuuri kohusetäitja 1561–1562	Järgnev puudus

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-'''Jasper von Münster''' (enne [[1510]] – [[1577]]) oli [[Liivi ordu]] maamarssal [[koadjuutorivaenus]]e ajal.
+'''Jasper von Münster''' ([[15. sajand]]i lõpp, [[Friisimaa]] – [[1577]], [[Aizkraukle]]) oli [[Liivi ordu]] [[Liivi ordu maamarssal|maamarssal]] [[koadjuutorivaenus]]e ajal.
+Jasperi vanemad oli Rolf von Münster ja Bauwe von Heemstra. Ta sündis [[Kesk-Friisimaa]]l Duursum in den Hami valdustes [[Groningen]]i lähedal. Tema suguvõsa pärines [[Vestfaal]]ist [[Münsteri piiskopkond|Münsteri piiskopkonnast]], kuid oli Friisimaale välja rännanud. Tema isa oli [[Utrechti piiskopkond|Utrechti piiskopkonnas]] mitmetes olulistes ametites, vend Jürgen oli aga Friisi krahvide ja Gelderni hertsogi teenistuses. Jasperi vennapoeg [[Johann von Münster]] oli Riia toomhärra ning elas pärast Liivi ordu likvideerimist koos oma onuga Aizkraukles. Jasperi teine sugulane Hermann von Münster oli [[1544]]. aastal [[Cesis|Võnnus]] vürstlik hoovikohtunik ja talliülem.
-Münster püüdis kokku mängida [[Riia peapiiskop]] [[Wilhelm von Hohenzollern]]i ja tema [[koadjuutor]]i [[Christoph von Mecklenburg]]iga, et [[Vana-Liivimaa]]d [[sekulariseerimine|sekulariseerida]]. Münsteri lootused olid selles, et vana ordumeistri [[Heinrich von Galen]]i peatse surma järel lootis ta ise sellele kohale saada. Ent Galen sai asjast teada ning määras enda koadjuutoriks [[Wilhelm Fürstenberg]]i. Järgnenud vaenuse ajal põgenes Münster Poola, kust naasis [[1560]]. aastal. Edaspidi elas ta [[Kuramaa]]l, kuni venelased ta 1577. aasta sõjakäigu ajal tapsid.
+Münster saabus tõenäoliselt [[1510]]. aasta paiku [[Liivimaa]]le ning astus [[1515]]. aasta paiku Liivi ordusse. [[1538]]. aastal oli ta ordu majandusülem (''Schäffer'') Võnnus, [[1540]]. aastal sai tast [[Aluliina komtuur]]. [[1551]]. aastal nimetas uus ordumeister ja endine maamarssal [[Heinrich von Galen]] Münsteri enda vanale ametikohale.
+Münster püüdis kokku mängida [[Riia peapiiskop]] [[Wilhelm von Hohenzollern]]i ja tema [[koadjuutor]]i [[Christoph von Mecklenburg]]iga, et ordumeistriks saada ja võimalik ka, et [[Vana-Liivimaa]]d  [[sekulariseerimine|sekulariseerida]]. Münsteri lootused olid selles, et eaka [[Liivi ordu maameister|ordumeistri]] Heinrich von Galeni peatse surma järel lootis ta ise sellele kohale saada. Ent Galen sai Münsteri plaanidest teada ning määras enda koadjuutoriks [[Wilhelm Fürstenberg]]i. Järgnenud vaenuse ajal põgenes Münster Poola, kust naasis [[1560]]. aastal, kui Poolaga liidu sõlminud uus ordumeister [[Gotthard Kettler]] ta kõigist reetmissüüdistustest vabastas. [[1561]]. aastal sai ta oma valitsuse alla [[Vindavi komtuurkond|Vindavi komtuurkonna]], ordu likvideerimise järel elas ta [[Kuramaa hertsogiriik|Kuramaa hertsogiriigis]] Aizkraukles, kus venelased ta 1577. aasta sõjakäigu ajal tapsid.
 {{algus}}
 {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Johann von Eickel]]|nimi=[[Aluliina komtuur]]|aeg=[[1540]]–[[1551]]|järgnev=[[Philipp Schall von Bell]]}}
 {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Heinrich von Galen]]|nimi=[[Liivi ordu maamarssal]]|aeg=[[1551]]–[[1556]]|järgnev=[[Christoph Neuhof]]}}
+{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Adrian Torck]]|nimi=[[Vindavi komtuur]]i kohusetäitja|aeg=[[1561]]–[[1562]]|järgnev=puudus}}
 {{lõpp}}
@@ 12. rida: / 17. rida: @@
 [[Kategooria:Aluliina komtuurid]]
 [[Kategooria:Liivi ordu maamarssalid]]
+[[Kategooria:Vindavi komtuurid]]
 [[Kategooria:Surnud 1577]]