Mine sisu juurde

Hobuoblikas: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
LR0725 (arutelu | kaastöö)
P Undid edits by Elizabeth&Georgi (talk) to last version by 2001:7D0:81F4:BB80:714B:661B:5723:39D8
Märgised: Eemaldamine Tühistatud SWViewer [1.4]
1. rida: 1. rida:
{{Taksonitabel
{{Taksonitabel
| nimi = Hobuoblikas
| nimi = Hobuoblikas
| värvus = taimed
| värvus = taimed
| seisund =
| seisund =
| seisundi_süsteem =
| seisundi_süsteem =
| seisundi_ref =
| seisundi_ref =
| pilt = Rumex confertus.JPG
| pilt = Rumex confertus.JPG
| pildi_seletus = Hobuoblikas [[Mordva]]s
| pildi_seletus = Hobuoblikas [[Mordva]]s
| riik = [[Taimed]] ''Plantae''
| riik = [[Taimed]] ''Plantae''
| hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta''
| hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta''
| klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida''
| klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida''
| selts = [[Nelgilaadsed]] ''Caryophyllales''
| selts = [[Nelgilaadsed]] ''Caryophyllales''
| sugukond = [[Tatralised]] ''Polygonaceae''
| sugukond = [[Tatralised]] ''Polygonaceae''
| perekond = [[Oblikas]] ''Rumex''
| perekond = [[Oblikas]] ''Rumex''
| liik = '''Hobuoblikas'''
| liik = '''Hobuoblikas'''
| binaarne = ''Rumex confertus''
| binaarne = ''Rumex confertus''
| binaarse_autor = [[Carl Ludwig Willdenow|Willd.]]
| binaarse_autor = [[Carl Ludwig Willdenow|Willd.]]
| levikukaart = Euraasia-manner.png
| levikukaart =
| sünonüümid =
| sünonüümid =
}}'''Hobuoblikas''' (''Rumex confertus)'' on Tatraliste ''([[Tatralised|Polygonaceae]])'' sugukonna, Oblika ''([[Oblikas|Rumex]])'' perekonda kuuluv mitmeaastane taim.
| levikukaardi_seletus = Leidub Euraasia paljudel, välja arvatud põhja, aladel
{{Sisukord paremale/liivakast}}
}}'''Hobuoblikas''' (''Rumex confertus)'' on tatraliste ''([[Tatralised|Polygonaceae]])'' sugukonna, oblika ''([[Oblikas|Rumex]])'' perekonda kuuluv mitmeaastane taim.
__FORCETOC__
__FORCETOC__

== Botaaniline kirjeldus ==
== Botaaniline kirjeldus ==
Kuni 120 cm pikkusega taim, lehed vahelduvad, alumised lehed suured, [[Südajas leht|südajad]]. Lehe alumise pinna [[Leheroots|leherootsud]] on kaetud karedate karvakestega. [[Õisik]] pikk, kitsas, õied kollakasrohelised, väikesed ja rohekad. Juur lühike, väheharunenud aga jäme. Hobuoblikas õitseb mais-juunis, viljad valmistuvad aga juunis-juulis. Vili on pruunikas värvuga pähklike.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Värva |eesnimi=Mall |pealkiri=Meie ravimtaimed |kirjastus=Elmatar |aasta=2010 |keel=eesti}}</ref>
Kuni 120 cm pikkusega taim, lehed vahelduvad, alumised lehed suured, [[Südajas leht|südajad]]. Lehe alumise pinna [[Leheroots|leherootsud]] on kaetud karedate karvakestega. [[Õisik]] pikk, kitsas, õied kollakasrohelised, väikesed ja rohekad. Juur lühike, väheharunenud aga jäme. Hobuoblikas õitseb mais-juunis, viljad valmistuvad aga juunis-juulis. Vili on pruunikas värvuga pähklike.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Värva |eesnimi=Mall |pealkiri=Meie ravimtaimed |kirjastus=Elmatar |aasta=2010 |keel=eesti}}</ref>


== Ökoloogia ja levila ==
Leidub Euraasias kõikjal välja arvatud põhja alat, peamiselt parasniiskes ja niiskes mullas.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Лозина-Лозинская |eesnimi=А. С. |pealkiri=Флора СССР |kirjastus=Издательство Академии Наук СССР |aasta=1936}}</ref> Kasvab [[Niit|niitudel]], parkides, teeäärtel, raudteedel. Kohati hoogsalt laieneva levikuga.<ref>{{Netiviide |kuupäev=07.05.2023 |pealkiri=Rumex confertus Willd. - hobuoblikas |url=https://eseis.ut.ee/efloora/Eesti/species/9146.html}}</ref>

== Keemiline koostis ==
Juurtes ja juurestikutes on leitavad järgmised [[Keemiline aine|keemilised ained]]: [[K-vitamiin]], [[alkaloidid]], [[Eeterlikud õlid|eetriline õli]], [[Saponiinid|saponiin]], [[fenool]], [[katehhiin]], [[parkained]], [[glükoos]], [[fruktoos]], [[sahharoos]], [[fenoolkarboksüülhape]] ja teised [[orgaanilised happed]]. Viljades on orgaanilisi happeid, [[C-vitamiin|C-]] ja K- vitamiini, [[Karoteenid|karotiini]], [[antratseene]], [[Katehhiin|katehhiine]], [[Eeterlikud õlid|eeterlikku õli]], [[Flavonoidid|flavonoide]], [[Antrakinoon|antrakinoone]] ja [[Aromaatsus|aromaatseid]] ühendeid.<ref name=":1" /><ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Raal |eesnimi=Ain |pealkiri=Maailma ravimtaimede entsüklopeedia |kirjastus=Eesti Entsüklopeediakirjastus AS |aasta=2010}}</ref>
== Kasutus meditsiinis ==
== Kasutus meditsiinis ==
Ravimina saab meditsiinis kasutada juurikat koos juurtega ja vilju. Juurikate ja juurte kogumine toimub augustis-septembris. Juurikaid pestakse külma veega puhtaks ja lõigatakse tükkideks, kui juurikas on liiga suur. Seejärel närvutatakse õhu käes ja kuivatatakse päikese käes või kuivatise abil, kuni see muutub hapraks. Vilju korjatakse käsitsi ning kuivatatakse õhu käes. Säilivusaeg on 3 aastat.<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Britton |eesnimi=Jade |pealkiri=Ravimine taimedega |kirjastus=Varrak |aasta=2013}}</ref>
Ravimina saab meditsiinis kasutada juurikat koos juurtega ja vilju. Juurikate ja juurte kogumine toimub augustis-septembris. Juurikaid pestakse külma veega puhtaks ja lõigatakse tükkideks, kui juurikas on liiga suur. Seejärel närvutatakse õhu käes ja kuivatatakse päikese käes või kuivatise abil, kuni see muutub hapraks. Vilju korjatakse käsitsi ning kuivatatakse õhu käes. Säilivusaeg on 3 aastat.<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Britton |eesnimi=Jade |pealkiri=Ravimine taimedega |kirjastus=Varrak |aasta=2013}}</ref>
37. rida: 31. rida:
Juuretõmmist võetakse kui nõrgatoimelist sapieritit [[Koletsüstiit|koletsüstiid]]<nowiki/>i ja hepakoletsüstiidi puhul. Tõmmis hävitab düsenteeriapisikuid, omab nugilistevastast ja verejooksu peatavat toimet.<ref name=":1" />
Juuretõmmist võetakse kui nõrgatoimelist sapieritit [[Koletsüstiit|koletsüstiid]]<nowiki/>i ja hepakoletsüstiidi puhul. Tõmmis hävitab düsenteeriapisikuid, omab nugilistevastast ja verejooksu peatavat toimet.<ref name=":1" />


Hobuoblikas on efektiivne nahahaiguste ja põletushaavade ravimisel. Hobuoblika juuretõmmist tarvitatakse välispidiselt [[Ekseem|ekseemi]] raviks. [[Furunkul]]<nowiki/>ite, haavandite ja mädaste haavade raviks kasutatakse värskeid lehti.<ref name=":1" /><ref name=":0" />
Hobuoblikas on efektiivne nahahaiguste ja põletushaavade ravimisel. Hobuoblika juuretõmmist tarvitatakse välispidiselt [[Ekseem|ekseemi]] raviks. [[Furunkul]]<nowiki/>ite, haavandite ja mädaste haavade raviks kasutatakse värskeid lehti.<ref name=":1" /><ref name=":0" />


== Ökoloogia ja levila ==
Leidub Euraasias kõikjal välja arvatud põhja alat, peamiselt parasniiskes ja niiskes mullas.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Лозина-Лозинская |eesnimi=А. С. |pealkiri=Флора СССР |kirjastus=Издательство Академии Наук СССР |aasta=1936}}</ref> Kasvab [[Niit|Niitudel]], parkides, teeäärtel, raudteedel. Kohati hoogsalt laieneva levikuga.<ref>{{Netiviide |kuupäev=07.05.2023 |pealkiri=Rumex confertus Willd. - hobuoblikas |url=https://eseis.ut.ee/efloora/Eesti/species/9146.html}}</ref>


== Viited ==
== Keemiline koostis ==
Juurtes ja juurestikutes on leitavad järgmised [[Keemiline aine|keemilised ained]]: [[K-vitamiin]], [[alkaloidid]], [[Eeterlikud õlid|eetriline õli]], [[Saponiinid|saponiin]], [[fenool]], [[katehhiin]], [[parkained]], [[glükoos]], [[fruktoos]], [[sahharoos]], [[fenoolkarboksüülhape]] ja teised [[orgaanilised happed]]. Viljades on orgaanilisi happeid, [[C-vitamiin|C-]] ja K- vitamiini, [[Karoteenid|karotiini]], [[antratseene]], [[Katehhiin|katehhiine]], [[Eeterlikud õlid|eeterlikku õli]], [[Flavonoidid|flavonoide]], [[Antrakinoon|antrakinoone]] ja [[Aromaatsus|aromaatseid]] ühendeid.<ref name=":1" /><ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Raal |eesnimi=Ain |pealkiri=Maailma ravimtaimede entsüklopeedia |kirjastus=Eesti Entsüklopeediakirjastus AS |aasta=2010}}</ref>

== Välislingid ==
* {{Elurikkus}}
* {{Elurikkus}}


48. rida: 47. rida:
[[Kategooria:Eesti taimed]]
[[Kategooria:Eesti taimed]]
<references />
<references />

== Välislingid ==
https://elurikkus.ee/en

https://herba.folklore.ee
__SISUKORRATA__

Redaktsioon: 5. juuni 2023, kell 10:55

Hobuoblikas
Hobuoblikas Mordvas
Hobuoblikas Mordvas
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Nelgilaadsed Caryophyllales
Sugukond Tatralised Polygonaceae
Perekond Oblikas Rumex
Liik Hobuoblikas
Binaarne nimetus
Rumex confertus
Willd.

Hobuoblikas (Rumex confertus) on Tatraliste (Polygonaceae) sugukonna, Oblika (Rumex) perekonda kuuluv mitmeaastane taim.

Botaaniline kirjeldus

Kuni 120 cm pikkusega taim, lehed vahelduvad, alumised lehed suured, südajad. Lehe alumise pinna leherootsud on kaetud karedate karvakestega. Õisik pikk, kitsas, õied kollakasrohelised, väikesed ja rohekad. Juur lühike, väheharunenud aga jäme. Hobuoblikas õitseb mais-juunis, viljad valmistuvad aga juunis-juulis. Vili on pruunikas värvuga pähklike.[1]

Kasutus meditsiinis

Ravimina saab meditsiinis kasutada juurikat koos juurtega ja vilju. Juurikate ja juurte kogumine toimub augustis-septembris. Juurikaid pestakse külma veega puhtaks ja lõigatakse tükkideks, kui juurikas on liiga suur. Seejärel närvutatakse õhu käes ja kuivatatakse päikese käes või kuivatise abil, kuni see muutub hapraks. Vilju korjatakse käsitsi ning kuivatatakse õhu käes. Säilivusaeg on 3 aastat.[2]

Suure parkainete sisalduse tõttu kasutatakse juuri kõhulahtisuse, ka nakkusliku, raviks. Väikestes kogustes (0,25 g) on kootav ja kõhulahtisust raviv toime, aga suured kogused (0,5 g) toimivad lahtistina, mistõttu neid tarvitatakse jäme- ja peensoolepõletikust tingitud hemorröa, kõhukinnisuse ja pärakulõhede korral.[2]

Juuretõmmist võetakse kui nõrgatoimelist sapieritit koletsüstiidi ja hepakoletsüstiidi puhul. Tõmmis hävitab düsenteeriapisikuid, omab nugilistevastast ja verejooksu peatavat toimet.[2]

Hobuoblikas on efektiivne nahahaiguste ja põletushaavade ravimisel. Hobuoblika juuretõmmist tarvitatakse välispidiselt ekseemi raviks. Furunkulite, haavandite ja mädaste haavade raviks kasutatakse värskeid lehti.[2][1]

Ökoloogia ja levila

Leidub Euraasias kõikjal välja arvatud põhja alat, peamiselt parasniiskes ja niiskes mullas.[3] Kasvab Niitudel, parkides, teeäärtel, raudteedel. Kohati hoogsalt laieneva levikuga.[4]

Keemiline koostis

Juurtes ja juurestikutes on leitavad järgmised keemilised ained: K-vitamiin, alkaloidid, eetriline õli, saponiin, fenool, katehhiin, parkained, glükoos, fruktoos, sahharoos, fenoolkarboksüülhape ja teised orgaanilised happed. Viljades on orgaanilisi happeid, C- ja K- vitamiini, karotiini, antratseene, katehhiine, eeterlikku õli, flavonoide, antrakinoone ja aromaatseid ühendeid.[2][5]

Välislingid

  1. 1,0 1,1 Värva, Mall (2010). Meie ravimtaimed. Elmatar.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Britton, Jade (2013). Ravimine taimedega. Varrak.
  3. Лозина-Лозинская, А. С. (1936). Флора СССР. Издательство Академии Наук СССР.
  4. "Rumex confertus Willd. - hobuoblikas". 07.05.2023.
  5. Raal, Ain (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Eesti Entsüklopeediakirjastus AS.