Enno Siirde

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Enno-Ülo Siirde (enne eestistamist 1935 Enno-Ülo Siirmann; 9. jaanuar 1919 Tallinn5. jaanuar 2004 Tallinn) oli eesti keemik.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Lõpetas Tallinna 22. Algkooli 1932, Tallinna Reaalkooli 1937, Sõjakooli aspirantide kursused 1938, TTÜ keemia-mäeteaduskonna keemiaosakonna 1944; Leningradi Tehnoloogiainstituudi doktorant 19541956. Täiendas end Eesti Tööstusprojektis 19721973.[1],[2]

Teaduskraad ja kutse[muuda | muuda lähteteksti]

Tehnikakandidaat 1946 (TPI, kinnitus 1949, "Rektifikatsiooni astme sõltuvus kolonni konstruktsioonist ja töö režiimist"); dotsent 1949; tehnikadoktor 1957 (Leningradi Tehnoloogiainstituut, kinnitus 1958, "Исследование процесса дистилляции с водяным паром"); professor 1960.[2],[1]

Teenistus[muuda | muuda lähteteksti]

Hoiu- ja laenukassa arveametnik 19381939; Riiklik Katsekoda 1940 (üliõpilasena); Kohtla-Järve Põlevkivitööstuse laboratooriumi keemik 1944. NSV Liidu Põlevkivi ja Keemiatööstuse Ministeeriumi Teadusliku Uurimise Instituudi teadur 1945. Tallinna Tehnikaülikool|TTÜs]]: anorgaanilise ja analüütilise keemia laboratooriumi ajutine abijõud; füüsikalise keemia laboratooriumi ajutine abijõud, nooremassistent 19431944; keemilise tehnoloogia kateedri assistent 19441947, vanemõpetaja 19461947 kevadsemester, dotsent 19471958, professor 19581967, kateedrijuhataja 19561967; keemiatööstuse protsesside ja aparaatide kateedri professor 19671986, kateedrijuhataja 19671986, konsultantprofessor 19861992; keemiateaduskonna dekaan 19521954, 19561960; keemiatehnika instituudi keskkonnakaitse ja keemiatehnoloogia õppetooli emeriitprofessor 19922004.[1]

Teadustöö põhisuunad[muuda | muuda lähteteksti]

Massi- ja soojusvahetus; osooni kasutamine veepuhastustehnoloogias, Avaldas üle 220 publikatsiooni, 22 autoritunnistust. Tema juhendamisel on kaitstud 4 doktori- ja 26 kandidaadiväitekirja. Alustas 1959 Ülemiste järve vee osoneerimise alast uurimistööd. Tema juhendamisel kaitsti selles valdkonnas 3 kandidaadi-, 2 magistri- ja 1 doktoriväitekiri. Uurimistöö tulemusena võeti osoon kasutusele Tallinna Veepuhastusjaamas 1997.[1][3]

Teaduskorralduslik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

NSV Liidu TA keemilise tehnoloogia teoreetiliste aluste nõukogu ja Leningradi Tehnoloogia Instituudi doktorikraadi kaitsmise nõukogu liige; Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keemia Instituudi nõukogu ja teaduskraadi kaitsmise nõukogu liige; Eesti NSV Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni liige 19721974. Eesti Keemia Seltsi liige 19472004; keskkonnakaitse komisjoni esimees 1970. TPI toimetiste keemia ja keemiatehnoloogia sarja toimetaja; Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogunõukogu esimees 19621992. EÜS Põhjala liige 1939, vil; Tallinna Teadlaste Maja liige.[1]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema vend oli arstiteadlane, Tartu Ülikooli professor Elmar Siirde.

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, 2008, lk. 393-394
  2. 2,0 2,1 Eesti teaduse biograafiline leksikon. Köide 4. [Tallinn], [2013], lk. 222-223
  3. Siirde, E. Sain keemiainseneriks : (mälestused). Tallinn, 2003, 122, [24]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]