Elurikkuse ja loodushüvede koostöökogu

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Elurikkuse ja loodushüvede koostöökogu (inglise keeles Intergovernmental Science-Policy Platform on Biodiversity and Ecosystem Services – otsetõlkes 'valitsustevaheline teaduslik-poliitiline elurikkuse ja looduse hüvede koostöökogu', IPBES[1]) on sõltumatu valitsustevaheline platvorm, mille eesmärk on tugevdada teaduse ja poliitika seoseid, et tagada elurikkuse ja looduse hüvede tõhusam kaitse ja jätkusuutlikum kasutamine ning selle kaudu ka säästev areng ning inimeste pikaajaline heaolu.[2]

IPBES asutati 21. aprillil 2012 94 riigi valitsuse poolt. 2018. aasta seisuga on IPBESi liikmeks 128 riiki[3]. Koostöökogu sekretariaat asub Bonnis Saksamaal ja selle tööd administreerib ÜRO Keskkonnaprogramm (UNEP[4]). Eesti liitus 2016. aastal, olles eelnevalt osalenud koostöökogu töös vaatlejana.[viide?]

IPBESi eesmärk on luua nii teadus- kui ka poliitiliste kogukondade poolt tunnustatud ülevaated elurikkuse ja looduse hüvede (ökosüsteemiteenuste) seisundist, mille loomisesse on panustanud teadlased, valitsused ja valitsusvälised organisatsioonid, samuti kohalikku pärimusteadmust kandvad kogukonnad. Ülevaated koostatakse läbipaistva protsessi käigus kogu olemasolevat informatsiooni sünteesides. IPBESi eesmärgiks on parandada teaduse hõlmamist iga tasandi poliitilistesse otsustesse ning aidata poliitikutel teha informeeritud otsuseid jätkusuutliku arengu ning inimeste heaolu tagamiseks.

IPBESi väljundiks on elurikkuse ja ökosüsteemiteenuste seisundi regionaalsed aruanded[5], globaalne aruanne[6] ning mitmesugused temaatilised aruanded[7]. Juba on valminud temaatiline aruanne[8], mis käsitles tolmeldajaid, tolmeldamist ja toidutootmist ning mille kinnitasid 124 valitsust 2016. aastal Kuala Lumpuris Malaisias.[8]

2018. aasta 23. märtsil võeti Kolumbias IPBES-i liikmesriikide poolt vastu 4 regionaalset aruannet, sealhulgas Eestit puudutav Euroopa ja Kesk-Aasia aruanne[9], ning maa kahjustumist käsitlev temaatiline aruanne[10]. Eestis on IPBESi kontaktasutuseks Keskkonnaministeerium. Eestist on aruannete koostamisel retsensendina osalenud Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse vanemekspert Kaja Peterson (Tolmeldajate, tolmeldamise ja toidutootmise aruanne) ning autorina Tartu Ülikooli vanemteadur Aveliina Helm (Euroopa ja Kesk-Aasia regionaalne aruanne).

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. About IPBES (vaadatud 14. märtsil 2018)
  2. TÜ teadlased leiavad üleilmses aruandes, et elurikkuse edasine kahanemine seab inimeste heaolu suurde ohtu Tartu Ülikooli pressiteade, 26.03.2018 (vaadatud 27.03.2018)
  3. Liikmed IPBESi kodulehel (vaadatud 14. märtsil 2018)
  4. UNEPi koduleht (vaadatud 14. märtsil 2018)
  5. regionaalsed aruanded IPBESi kodulehel (vaadatud 14. märtsil 2018)
  6. globaalne aruanne IPBESi kodulehel (vaadatud 14. märtsil 2018)
  7. temaatilised aruanded IPBESi kodulehel (vaadatud 14. märtsil 2018)
  8. 8,0 8,1 "Globaalne aruanne kaardistas tolmeldajaid ohustavad tegurid". Keskkonnaministeerium. Uudised, 04.03.2016. Kasutatud 14.03.2018.
  9. Euroopa ja Kesk-Aasia käsitlev aruanne IPBESi kodulehel (vaadatud 14. märtsil 2018)
  10. Aruanne maa kahjustumise kohta

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]