Elmar Laisk

Allikas: Vikipeedia

Elmar Laisk (14. juuni 1907, Saadjärve vald, Tartumaa14. aprill 1988, Sydney, Austraalia) oli eesti füüsik.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Alg- ja keskhariduse omandas Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumis, mille reaalharu lõpetas 1926. aastal cum laude. Aastast 1931 töötas Tartu Telefonivabrikus mitmes ametis alates raadiokonstruktorist kuni elektrolaboratooriumi juhatajani. 1931. aastal hakkas õppima ka Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonnas matemaatika ja füüsika erialal. Õpingud lõpetas aastal 1939 cum laude.

1944. aastal siirdus Saksamaale, kuuludes Bambergi põgenikelaagri juhatusse, olles samal ajal õpetajaks eesti algkoolis ja gümnaasiumis ning enda rajatud raadioalastel kursustel. Evakueerus kevadel 1949 Austraaliasse. Seal sai New-Englandi Ülikooli füüsikalaboratooriumi juhatajaks Armidale'is, Sydney lähedal. 1960. aastal kaitses sama ülikooli juures magistritöö teemal, mis käsitles tuumamagnetresonantsi uurimist ja mainitud resonantsi spektromeetri ehitust.

Aastal 1958 asus tööle Uus-Lõuna-Walesi Ülikooli, siirdudes hiljem Macquare Ülikooli, kus töötas rakendusfüüsika dotsendina. Aastatel 1971–1972 käis mitmes USA ja Euroopa ülikoolis end täiendamas, peatudes eelkõige Berkeley Ülikoolis.

Elmar Laisa peamised erialavaldkonnad olid tuumafüüsika, rakenduselektroonika, holograafia ja vedelkristallid.

Oli paljude ajalehtede ja ajakirjade kaastööline nii Eestis kui ka paguluses. Tema toimetamisel ilmus Austraalias 1969. aastal Tartu Ülikooli 350. aastapäeva tähistamiseks koostatud koguteos "Sõnas ja Teos".

Laisk oli üliõpilaskorporatsiooni Fraternitas Tartuensis auvilistlane ja liige alates 1935. aastast.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Teadlasi Fraternitas Tartuensise peres // Fraternitas Tartuensis. III. Toronto, 1972, 197 kaastööline198