Elisabeth Aspe

Allikas: Vikipeedia
Elisabeth Aspe

Elisabeth Aspe (õieti Nieländer, Aspe oli pseudonüüm; 15. detsember (vkj 3. detsember) 1860 Pärnu25. august 1927 Pärnu) oli eesti kirjanik. Aspe kirjutas jutustusi talurahva, meremeeste ja linlaste elust. Tema jutustused on realistlikud.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Aspe sündis veskiomaniku jõukas peres ning kujunemisaastad olid tal rahulikud. Aastatel 18701878 õppis ta Pärnu kõrgemas tütarlastekoolis. Siis jäi isa voodihaigeks ja tütrel tuli hakata teda põetama; isa eest hoolitsemise kõrvalt hakkas Aspe kirjutama romaane. Aspe isa sai halvatuse ning ta suri. Lühikese aja jooksul järgnesid sellele ema ja hiljem õemehe surm, mille järel jäi Aspe õde üksi koos oma kaheksa lapsega ja Aspe ise sai perepeaks. Aspe abiellus Heinrich Nieländeriga ja sai temaga lapsed. Mõni aasta hiljem suri ka Aspe õde ning Elisabethil tuli hakata kasvatama ka õe lapsi.[1]

19. sajandi lõpul oli Aspe puhul tegemist ühe tuntuma kirjanikuga. Aspe oli ära mainitud Kampmaa väljaandes "Kirjanduse peajoontest" ja Kultuurkapital määras talle 1920ndatel pensioni. Et Aspe ennast päris kirjanikuks ei pidanud, oli ta sellest meeldivalt üllatunud. Hilisemates kirjanduslugudes teda meeles peetud siiski pole.[1]

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Enne ukse lukutamist" (1881)
  • "Kasuõde" (1887)
  • "Ennossaare Ain" (1888)
  • "Anna Dorothea" (1891)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Maarja Vaino. "Loengusari „Mäluauk: naiskirjanikke erinevas ajas”". 2011-12-08. Sirp. Kasutatud 2014-01-04.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]