Elina Masing

Elina Masing (sündinud 24. oktoober 1997) on etenduskunstnik, kes tegeleb nii kunsti, tantsimise, lavastamise, näitlemise kui ka muusikaga. Ta on vabakutseline kunstnik, kelle töö kontsentreerub vastuoluliste küsimuste tõstatamisele ässitavatel ja sageli naeruvääristavatel viisidel.

Lapsepõlv

Elina Masing oli juba lapsepõlves loominguline. Lapsena lõi ta perekondlikel pidudel tantse endast noorematele sugulastele ja viis koos sõbraga läbi iganädalasi joonistusvõistlusi. Masingu sõnul oli tema esimeseks suuremaks loominguks vist helikassettidele salvestamine – ta salvestas kodusel kassettmakil podcast ’e ja nii veetis ta päevas palju tunde iseendale kuuldemänge luues.

Haridustee

Elina Masing tegeles esmalt tantsimisega, konkreetsemalt klassikalise balletiga. 2009. aastal alustas Masing oma õpinguid Tallinna Balletikoolis. Ta astus balletikooli viiendasse klassi ja õppis seal seitse aastat klassikalise tantsu suunal. Üsna kiiresti mõistis Masing, et klassikaline ballett pole tema jaoks. Ta tundis, et see võiks jääda nendele, kes tahavad igapäevaselt sellega palju vaeva näha. Viimasel kooliaastal muutis Masing õppesuunda ja asus klassikalise tantsu asemel õppima kaasaegset tantsu. Kaasaegsel õppesuunal õppimine oli Masingu sõnul lihtsam, sest tantsutehnika õppimine jagunes mitme eri aine ja õpetaja vahel.

Noori balletiartiste tuli õpingute viimasel aastal õpetama tantsija ja koreograaf Ruslan Stepanov. Stepanov tutvustas Masingule isesugust kunstimaailma, mis oli Masingu elus suur murrang, kuna tänu sellele mõistis ta, et kõige tähtsam on teha seda, mida süda oluliseks peab. Esimese Tallinna Ballettikooli kaasaegse õppesuunaga lennu lõpetasid 2017. aastal viis kaasaegse tantsu tantsijat, nende hulgas Elina Masing. Tallinna balletikool andis Masingule arusaama sellest, kui oluline on leida elus see, mida ta armastab. Paljud Masingu koolikaaslased nautisid oma igapäevast balletirutiini ja nende unistuseks oli tantsida Rahvusooper Estonia laval. Tema aga tundis, et tahab teha midagi teistsugust, sest ballett nõudis liiga suuri ohverdusi ja jäi tema jaoks liiga elukaugeks. Masingu jaoks oli see siiski hea elukool.

2017. aastal alustas Masing oma õpinguid Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias tantsupedagoogi erialal, mille ta lõpetas 2021. aastal. Kunstniku sõnul on mõlemad koolid, nii Tallinna balletikool kui Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, kujundanud teda selleks, kes ta inimesena on ning ta arvab, et ilma nende kahe kooli kogemuseta tegeleks ta kunstnikuna hoopis teiste teemadega. Kuigi enne ülikooli ei kontsentreerunud Masing pedagoogikale, siis tagasi vaadates on Masingu arvates erinevatel eluetappidel kohatud õpetajad olnud talle suureks eeskujuks.

Looming

Elina Masing on oma loomingus väga isiklik ja nagu igas kunstis, peegeldavad ka tema teosed autori mõttemaailma. Ta hindab erinevaid lähenemisviise ja kunstnikke, kes tegelevad nn „monalisalike teemadega“ ja avavad neid publikule. Masing ise saab inspiratsiooni igapäevaelust ja tihtipeale sellest, mis on kõige vastuolulisem.

Elina Masing avaldab lugusid sooloartistina Valge Tüdruku nime all. Masingu sõnul on tema artistinimi ja muusikaline alter ego Valge Tüdruk rõve ja kitsas definitsioon tänapäeva naisest. Ta tahab näidata, kui kaugele üks valge tüdruk võib jõuda ja kui palju tal on öelda.

Sooloartist Valge Tüdrukuna on Elina Masing avaldanud üheksa lugu. Oma esimeses live-kontserdi andis Valge Tüdruk 2. aprillil 2021. aastal platvormil elektron.live. Eelkõige puudutavad teda sellised teemad nagu feminism, LGBTQ+, integratsioon, inimõigused laiemas pildis.

Valge Tüdruku iidol on Ariana Grande. Elina Masingut on inspireerinud mitmed kunstnikud: austria etenduskunstnik Florentina Holzinger, vene skandalist Instasamka ning prantsuse artist Christine and the Queens albumiga „La vita nuova“. Ka eestlaste hulgas on tal eeskujusid – Henri Hütt etteastetega „Made in Estonia Maratonil“ ning Marta Vunsh lõputööga „Eestis elavate vene noorte inimõiguste aktivistide motivatsioon ja eesmärgid“.

Elina Masing on enda sõbra Jaan Männimaga loonud ka loomeduo 5Horses. Nende muusika kannab sõnumeid, mis muusikuid parasjagu kõnetavad: ühiskond, poliitika ja tarbimine – kõik see, mis on meie ümber.

Elina Masing oma võimeid proovile pannud ka näitlemises. Näiteks mängis ta naisterahvast seriaalis „Vaga vesi“. Masingu sõnul oli seriaalis näitlemine tema jaoks suur väljakutse, eelkõige seetõttu, et näitlemises on tema sõnul kindlad reeglid, mida peab järgima. Kuigi Masing tunneb ennast etenduskunstnikuna vabamalt kui näitlejana, oli ta väga õnnelik, et sai võimaluse näitlejana kätt proovida seriaalis.

Elina Masing kõneleb vabalt nii eesti kui ka vene keelt. Masing on tõdenud, et kakskeelsel kunstnikul on tema arvates Eestis kergem, sest ta on pidanud mugavustsoonist välja astuma ja ennast rohkem tõestama.

Singlid

• „Tra pls (aka Valge Tüdruk)“ (2021)
• „Transparency“ (2021)
• „Machine“ (2021)
• „Tomorrow Suka“ (2022)
• „Avtobus“ (2022)
• „Eat Your Own Shit Dog in a Good Way“ (2022)
• „Avaliku Sabotaaži Liidu Hümn“ (2022)
• „august“ (koos .mergosega; 2023)
• „KAKAPOMM“ (2023)

„Spasibo Tebja“

Elina Masingu TÜ VKA diplomitööks oli koreograafitöö „Spasibo Tebja“, mis linastus 2021. aasta mais platvormil elektron.art. Masingu lõputöö „Spasibo Tebja“ koosneb kollaažina kokku pandud üksteisest inspireeritud fragmentidest, nagu näiteks intervjuud ning nende põhjal loodud stsenaariumitel põhinevad lühifilmid. Etendus sisaldab tema alter ego Valge Tüdruku laulu ning muusikavideot pealkirjaga „Transparency“.

Etendus „Spasibo Tebja“ pealkiri sündis erinevates tööosades kokkukogutud tänutundest ja vorm tema sõnul sai alguse Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias õpetanud filosoofia õppejõu sõnadest: „Kunst on nüüd kaotanud ajaloolise suunataju. Kunsti mõiste on seesmiselt ammendunud. Ainult kombineeritakse juba tuntud vorme vastavalt sellele, millist kombinatsiooni kunstiväline surve parasjagu eelistama juhtub, “ (Meos).

Koreograafitöö keskseteks märksõnadeks on tänu, tunnustus ja ausus ning sellest tulenevalt uurib Masing, mis tundeid erineva kaaluga fragmendid publikus tekitavad. Elina Masingut huvitab, kas isiklikud ja südantsoojendavad intervjuud vanavanematega on rohkem väärt kui näiteks nende lapselapse näiliselt pealiskaudne laulmine. Töö protsessis sai Masing kogeda palju erinevaid kunstialaseid tegevusi. Nende hulgas olid loomine, esitamine ning hindamine, mis on Smith-Autardi järgi kolm õppeprotsessi võtmetegurit (2002). Eespool toodud kolme märksõnaga töötas Masing erinevates töö faasides. Tantsupedagoogikaga tegeles ta kolme professionaalse balletitantsijaga tantsulist videomaterjali luues, nendeks olid Jaan Männima, Joao Reis ning Nikolaos Gkentsef.