Egon Pallon

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Egon Leonhard Pallon (29. jaanuar 1894 Rakvere15. august 1968 Göttingen) oli Eesti vaimulik.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Palloni eestlasest isa oli Paldiski Nikolai koguduse kirikuõpetaja Leonhard Wilhelm Pallon, kes abiellus Tallinnas 1891. aastal baltisaksa aadlipreili Olga Elmire von Brückneriga (1874–1928). Eesti talupoegade hulka kuulunud perekond Pallon oli algselt pärit Tartumaalt.

Leonhardil ja Olgal sündis kuust last: Edgar Leonhard (1892), Egon Leonhard (1894), Ilse Helene Caroline (1895), Erwin Leonhard (1897) ning kaksikud Helga Elisabeth Pallon ja Mary Elmire Hildebrand (1900). Lapsed said saksa kasvatuse ja kodukeel oli saksa keel, ka vanemate sõbrad ja seltskonnad oli saksakeelsed.

Egon Pallon õppis Tallinna Nikolai Gümnaasiumis. Tartu Ülikooli usuteaduskonnas õppis ta aastatel 19111916. Ordineeriti 14. juunil 1917 Tallinnas õpetajaks ja läks Narva-Jõesuu Niguliste kogudusesse adjunktõpetajaks. Ta tagunes Saksamaale koos saksa okupatsioonivägedega 1919. aastal. Pallon ei leidnud uut teenistuskohta Saksamaal ning hakkas õppima Marburgi Ülikoolis, kus kaitses doktoritööd ja sai teoloogiadoktori kraadi. Kõnigsbergis temast sai baltisakslaste Landesveeri sõjaväljaõpetaja ehk kaplan ning osales Landeswehri sõjast 19191920. aastatel. Pärast sõda jäi Pallon jälle ilma oma ametikohast. Ta üritas saada luba Eestisse tagasi naasmiseks aga tulemuseta, kuna oli võtnud osa Vabadussõjast Eesti vastasena. Ometi oma isa mõjutusel ja palvel Egon sai Rakverre oma isa abiõpetajaks ja usuõpetajaks koolidesse. Luba vastu protesteeriti, aga kuna õpetajatest oli puudus, jäi Pallon Eestisse. 1925. aasta vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seaduse alusel märkis ta ametlikult oma rahvuseks sakslase.

Pärast oma isa surma Pallonist sai 1923. aastal Rakvere Kolmainu koguduse esiõpetaja. 1927. aasta jõulude puhul kinkis kogudus talle kuldristi ja hobuse[1].

Egon Pallonit karistati Saksa Klubis osalemise eest ühekuulise vangistusega tingimisi. 1936. aastal lahkus ta Saksamaale[2].

Teise maailmasõja ajal oli E. L. Pallon Hjalmar Mäe juhitud Eesti Omavalitsuse Haridusdirektooriumi haridusdirektori ehk Hjalmar Mäe abi rahvahariduse alal, teine haridusdirektori abi oli dr Aleksander Massakas[viide?].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Õpetaja Pallonile kuldrist ja hobune. Esmaspäev, 27. detsember 1927, nr. 52, lk. 1
  2. Kuidas Pallonist sai sakslane. Rahvaleht, 18. november 1936, nr. 135, lk. 5.