Eesti kodanikuaktiivsuse uuringud

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Kodanikuaktiivsuse uuringuteks peetakse uuringuid, mis käsitlevad kodanikuühiskonda ja selles osalemise aktiivsust. Kodanikuaktiivsuse ja kodanikuühiskonna teemalisi uuringuid on Eestis läbi viidud alates 1999. aastast. Kõige enam on seda teemat Eestis käsitlenud sotsioloogid Mikko Lagerspetz ja Erle Rikmann.

Miks on oluline uurida kodanikuaktiivsust?[muuda | muuda lähteteksti]

12. detsembril aastal 2002 kiitis Riigikogu heaks Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni, mille eesmärkide ja põhimõtete elluviimist ja jälgimist teostatakse kodanikuühiskonna arengukava alusel[1]. Üheks arengukava toetavaks tegevuseks on vajalike andmete kogumine, antud teemal uuringute läbiviimine ja kodanikuühiskonna arengukava rakendamiseks vajalikku teabe analüüsimine. Kogudes andmeid kodanikuaktiivsuse ja kodanikuühiskonna toimimise kohta, luuakse riigile tõenduspõhine alus kodanikualgatuste paremaks toetamiseks. Tugev kodanikuühiskond on nii eelduseks kui ka tagatiseks demokraatliku ühiskonna toimimisele.

Kodanikuaktiivsuse uuringute eesmärgiks on analüüsida ja anda ülevaade kodanike ühiskondlikust aktiivsusest, riigi poolsest kaasatusest, vabaühenduste ja kodanikualgatuslike organisatsioonide levikust ja tegevusaladest. Kodanikuaktiivsuse uuringud annavad võimaluse kommunikeerida kodanikualgatuste tööd laiemale ühiskonnale ning tuua esile parimaid praktikaid. Teades kodanikualgatuste ja vabatahtliku tegevuse ulatust, iseloomu ja tegevussuundi, saab selle abil teha ettepanekuid poliitika kujundamiseks ning seeläbi luua suuremat ühiskondlikku väärtust.

Peamised teemad kodanikuaktiivsuse uuringutes[muuda | muuda lähteteksti]

  • Noorte osalus ja aktiivsus
  • Vabatahtlik töö ja heategevus
  • Vabatahtlikus tegevuses osalemine
  • Kodanikuharidus
  • Kodanikuühendused ja nende levik
  • Kodanikuühenduste rahastamine
  • Kodanikuühenduste ja riigi koostöö

TLÜ Kodanikeühiskonna Uurimis- ja Arenduskeskus[muuda | muuda lähteteksti]

TLÜ kodanikeühiskonna uurimis- ja arenduskeskus (KUAK) on Tallinna Ülikooli uurimisüksus, kus ühe peamise teemavaldkonnana tegeletakse kodanikuaktiivsuse ja -ühiskonna uuringutega. Esimesed publikatsioonid on kodanikeühiskonna uurimis- ja arenduskeskuse alt välja antud Mikko Lagerspetzi poolt 1992. aastal[2]. Esimesed kodanikualgatuse ja -ühiskonna teemalised uuringud viidi läbi 1999. aastal. Uurimiskeskuse kolm peamist tegevussuunda on: alus- ja rakendusuuringud; noorteadlaste järelkasvu kindlustamine; ja Eesti kodanikuühiskonna edendamine koostöös avaliku ja erasektoriga.

Statistika, olemasolevad andmed ja teostatud uuringud[muuda | muuda lähteteksti]

Üldist statistikat ja infot kodanikuühiskonna kohta leiab Siseministeeriumi kodulehel olevast kodanikuühiskonna üldandmete ja statistika rubriigist. Samuti on uuringute lehelt leitavad kõik Siseministeeriumi poolt tellitud uuringud kodanikuühiskonna kohta. Tellitud uuringud varieeruvad nii teema sisu kui ka ulatuse poolest. On uuringuid üldisematel teemadel, nagu näiteks vabatahtlikus tegevuses osalemine või avaliku võimu ja kodanikeühenduste omavaheline koostöö. Aga on ka kitsama fookusega uuringuid, nagu näiteks kodanikuühenduste riigieelarveline rahastamine, vabaühenduste sisedemokraatia või kommunikatsioonistrateegiad.

Andmeid registreeritud mittetulundusühenduste kohta kogub äriregister.

Statistikat inimeste ajakasutuse kohta kogub ja avaldab Statistikaamet. Statistikaameti andmebaasist on võimalik sotsiaalelu rubriigi ja ajakasutuse teema all vaadata statistikat vabatahtliku töö ja mittetulundusühenduste tegevuses osalemise kohta sotsiaaldemograafiliste gruppide lõikes. Statistikaamet on koostanud ka aastal 2011 ülevaate kodanikuühiskonna ja vabatahtliku töö moodulitest ajakasutuse uuringus.

Kodanikuühiskonna trende ja arengut puudutava alusmaterjalid on oma kodulehele kokku koondanud Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KYSK). Samal leheküljel on leitav ka ülevaade KYSK-i poolt toetatud uuringutest.

Põhjaliku ja ülevaatliku info alates aastast 1999 teostatud kodanikuaktiivsuse, -algatuste ja –ühiskonna teemaliste uuringute ja ka lõputööde kohta leiab HeaKodanik.ee veebilehelt.

E. Rikmann „Algatus, osalus ja organisatsioonid: uurimusi Eesti kodanikuühiskonnast“[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 2007. anti välja Erle Rikmanni koostatud Eesti kodanikuühiskonna uurimusi koondav artiklikogumik „Algatus, osalus ja organisatsioonid: uurimusi Eesti kodanikuühiskonnast“ 4, mis oli osa 2003. aastal alguse saanud Eesti kodanikuühiskonda käsitlevast sarjast. Artiklikogumik koosneb kolmest osast:

  1. Kodanikuühiskonna üldine areng ning selle eeldused;
  2. Kodanikualgatuslikud organisatsioonid;
  3. Kogukond, ühistegevus, kohalik omavalitsus ja kaasamine.

Kogumikus on vaatluse all inimeste vabatahtlik organiseerumine Eestis. Antakse ülevaade kolmandas sektoris ning organisatsioonides toimunud peamistest arengusuundadest, vaadeldakse kodanikualgatuse organiseerumist Eestis ning organisatsioonide arenguetappe. Käsitletakse ka kodanikualgatuslike organisatsioonide rahastamist ning korteriühistute arengut. Analüüsitakse ühenduste ja eraettevõtjate edukaid koostöönäiteid ning võrreldakse Eesti ja Venemaa kodanikuühiskonna käsitlusi.

Kogumiku väljaandmist toetasid Balti-Ameerika Partnerlusprogramm ja Avatud Eesti Fond.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Kodanikuühiskonna arengukava 2015‒2020. (2015). Kasutatud 19.05.2018 https://kysk.ee/failid/Upload/files/KODAR.pdf
  2. Kodanikeühiskonna Uurimis- ja Arenduskeskus. Publikatsioonid. (2018). Kasutatud 19.05.2018 https://etis.ee/Portal/Institutions/Display/ff17d2b0-5ae8-477f-96d9-fd5f6c43f069?tabId=Publications

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kalmus, V. ja M. Beilmann. (2017). Mis tüüpi kodanikud on Eesti noored? Mihus,21. Kasutatud 19.05.2018 http://mitteformaalne.ee/2017/12/31/mihus-nr-21-mis-tuupi-kodanikud/
  • Lagerspetz, M., Trummal, A., Ruutsoo, R., Rikmann, E., Liiv, D. (2003). Tuntud ja tundmatu kodanikeühiskond. Tallinn: Kunst.
  • Rikmann, E., Keedus, L., Lindemann, K., Roosmaa, E.-L., Sõmer, M., Joorik, A. ja M. Aidnik. (2014). Kodanikualgatuse institutsionaliseerumine Eestis 2014. Tallinn: TLÜ Kodanikeühiskonna uurimis- ja arenduskeskus www.kysk.ee/failid/Upload/files/KUAK%2014%20raport.pdf
  • Rikmann, E. (2007). Algatus, osalus ja organisatsioonid: uurimusi Eesti kodanikuühiskonnast. Tallinn: TLÜ kirjastus
  • Rämmer, A. (2018). Uuring: ärevad ajad muudavad noored ühiskondlikult aktiivseks. https://novaator.err.ee/835650/uuring-arevad-ajad-muudavad-noored-uhiskondlikult-aktiivseks

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]