NUKU

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Eesti Nuku- ja Noorsooteater)
Vaade NUKU teatrimajale Laial tänaval
Vaade NUKU teatrile Laia tänava nurgalt suunaga Nunne tänavale 2012. aastal.

NUKU teater (SA NUKU, end. Eesti Riiklik Nukuteater) asutati 1952. aastal ja on tänaseni Eesti ainus kutseline riiklik laste- ja noorteteater. Teater koos muuseumiga asub Tallinna vanalinnas aadressil Lai 1/Nunne 4. Teatri rajas nukunäitleja ja -lavastaja Ferdinand Veike, kes juhtis teatrit ligi 30 aastat. 2000–2013 oli teatrijuht Meelis Pai. Aastast 2013 juhib teatrit Joonas Tartu.

NUKU teatri truppi kuulub 17 näitlejat, kollektiivis on ligi 100 töötaja. 2006. aastast lisandus teatri nimele Noorsooteatri nimetus, et tuua lisaks lastelavastustele sihipäraselt lavale ka noortele ja täiskasvanutele suunatud lavastusi. 2013. aastast on teater sihtasutus ning kasutab nimena NUKU teater ja muuseum või NUKU.

NUKU teater on repertuaariteater, mängukavva kuuluvad nii laste- kui ka noorte nuku-, visuaalteatri- ja draamalavastused. Kaasaegseid nukuteatrivõtteid kaasavate lavastuste kõrval kohtab repertuaaris ka traditsioonilisi sirmilavastusi. Viimastel hooaegadel on rohkem tähelepanu pööratud noortele ja täiskasvanutele suunatud nukuteatri populariseerimisele.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Vabariiklik Nukuteater loodi Eesti NSV Kunstide Valitsuse käskkirjaga nr 449 1. jaanuaril 1952. Teatri esialgse tuumiku moodustas Noorsooteatri ja hiljem ka Draamateatri juurde loodud nukutrupp. Esimese etendusena mängiti 1952. aasta 2. jaanuari hommikul Samuil Maršaki “Tare-tarekest”. Iseseisva Nukuteatri esimese uuslavastusena esietendus 23. märtsil 1952 Sergei Mihhalkovi nukunäidend ”Ninatark jänku”.

Eesti Vabariiklikku Nukuteatrit vaevas tema alguspäevadest peale ruumiprobleem, mis kestis ligi neli aastakümmet. Algusaastatel elas teater ratastel, andes pidevalt etendusi üle kogu Eesti. Oma teatrisaali küsimus lahendati 1954. aasta kevadsuvel, kui teatrile eraldati ruumid Lai tn 1 hoones, millest suurem osa jäi endiselt ALMAVÜ (Armee Lennu- ja Mereväe Abistamise Vabatahtlik Ühing) valdusesse. Esimene etendus Nukuteatri praeguses hoones oli Enn Toona “Punamütsike” 30. jaanuaril 1955. Terve Lai tn. 1 hoone sai Nukuteater enda käsutusse alles 1990. aastal.

Teatri esimeseks peanäitejuhiks sai Ferdinand Veike, kes oli sel ametikohal 1981. aastani. 1962. aastal esietendus Uno Leiese “Buratino lendab kuule”. Ferdinand Veike nukust Buratinost saab aastakümneteks Nukuteatri sümbolkuju. Loodi Nukuteatri õppestuudio, 1966 lõpetas esimene lend – nende hulgas Maie Toompere ja Hendrik Toompere.

1963. aastal tuli teatrisse tööle Leningradi Teatriinstituudi nukunäitlejana lõpetanud Rein Agur. 1960. aastate lõpus kujunes temast paralleelselt eesti teatriuuendusega ka nukuteatri põhjalik uuendaja. F. Veike traditsiooniliste sirmilavastustega paralleelselt tekib lavastaja R. Aguri ümber uuendusmeelsetest noortest tuumik, kes avastavad enda jaoks avatud mängulaadi. Nukuteatris algab uus ajajärk. Lavale ilmub üha rohkem nuku kõrvale näitleja, hakatakse kasutama osalist ja täielikku avatud mängu, “täna mängime” printsiipi jne. 1981. aastast sai teatri peanäitejuhiks Rein Agur. Pidevalt katsetava teatri repertuaari ilmusid Shakespeari, Tuglase ja eesti rahvaluule töötlused, hakatakse mängima ka täiskasvanutele.

1993. aastal Nukuteatri kunstilise juhina alustanud Eero Spriit püüdis teatris ühendada draama- ja nukuteatri elementi. 1999. aasta tõi teatrisse Evald Hermaküla, kes jätkas valitud teed ja tahtis Nukuteatrisse luua paralleelselt draama- ja nukutrupi ning lükata käima nukunäitlejate koolitamise EMA Kõrgemas Lavakunstikoolis.

2000. aastal asusid Nukuteatrit juhtima kunstiline juht Andres Dvinjaninov ja direktor Meelis Pai. Eesmärgiks seati kvaliteetne laste- ja noorteteater, mis hõlmaks nii nuku- kui ka draamalavastusi. Uuenes Nukuteatri loominguline ja administratiivne kollektiiv, avati renoveeritud teatrimaja.

2006. aastal avati ka suur mängupaik – teatri siseõu kaeti katusega ning tekkis kuni 700 inimest mahutav saal. Saali avalavastuseks oli menukas noortemuusikal "Romeo ja Julia". Õuelaval mängiti viimaseid kordi 2012. aastal. 2015. aasta juunis algas ehitus õuelaval, mille asemele kerkis juurdeehitus.

Uuenenud ja pea 1400 ruutmeetrit lisapinda saanud nukuteatrikompleks avati 13. novembril 2016[1]. Uue kompleksi süda asub juurdeehituses, kus on Ferdinandi saal - klassikaline teatrisaal 422 kohaga. Juurdeehitus ühendab muuseumimaja (Nunne 8) ja teatrimaja (Lai 1), tõi juurde tööruume kollektiivile ning publikuala ning muuseumiruume külastajatele.

Teater on Rahvusvahelise Nukuteatrite Liidu UNIMA ning Põhja- ja Ida Euroopa Nukukunstide Keskuse NEECPA asutajaliige.

NUKU muuseum[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis NUKU muuseum

2010. aastal avati teatrimaja kõrvalhoones üks väheseid nukukunstimuuseume maailmas. Muuseumi eesmärk on tutvustada nukuteatrikunsti erinevate ettevõtmistega - näituste, haridusprogrammide, isetegemisega. Muuseumisse on oodatud igas vanuses lapsed ja täiskasvanud kultuurihuvilised, õppurid, teatriprofessionaalid ja nukukunstispetsialistid nii Eestist kui ka välismaalt. Muuseumi uuenenud püsinäitus pealkirjaga "Nukuteatri loomise lugu" avati 13. novembril 2016 koos uuenenud teatrikompleksiga. Muuseum algab nelja põhielemendi tutvustamisega teatraalsel moel ning liigub läbi kolme korruse, kus kõigil on võimalus tutvuda viie nukuliigi ja paljude teatriametitega. Igal nukuliigil on oma ruum ja lava, kus saab ise nukkude elluäratamise peent kunsti järele proovida. Muuseumis toimuvad ka mitmed põnevad haridusprogrammid ja grupisündmused[2].

NUKU muuseumi juht on 2014. aasta septembrist Maria Usk.

NUKU näitlejad[muuda | muuda lähteteksti]

Näitlejad[muuda | muuda lähteteksti]

Teatri loomingulised juhid[muuda | muuda lähteteksti]

Teatrijuhid:[muuda | muuda lähteteksti]

Joonas Tartu: al 2014

Meelis Pai: 2000-2014

Pildid[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]