Andres Dvinjaninov

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Andres Dvinjaninov (sündinud 20. novembril 1963 Tartus) on eesti näitleja, lavastaja ja teatrijuht.

Aastal 1981 lõpetas ta Tartu 7. Keskkooli, seejärel õppis aastail 19811984 Tartu Riikliku Ülikooli majandusteaduskonnas. Aastal 1988 lõpetas ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri 13. lennu.

Aastatel 19882000 oli ta Vanemuise teatri näitleja, lavastaja. 1996. aastast on ta MTÜ Tartu Suveteatri Selts (Emajõe Suveteater) asutaja, juhatuse esimees. 2000–2006 töötas Eesti Nukuteatri kunstilise juhina ja 20062008 Eesti Nuku-ja Noorsooteatri lavastajana.

Ta on mänginud üle 70 rolli Eestis ja Soomes, lavastanud üle 30 korra Vanemuises, Eesti Nuku- ja Noorsooteatris, Emajõe Suveteatris, teatrites Estonia ja Endla ning Viimsi ja Otepää Suveteatris, esinenud muusikalavastustes, filmides ja telesarjades ("Libahuntide pärijanna" Riia Kinostuudios, "Sangarid", "Õnne 13", "Pilvede all", "Litsid", "Pank" jm), lavastanud telesarja "Eestlane ja venelane", dramatiseerinud ja kirjutanud näidendeid ja muusikalilibretosid. Ta on esinemise ja häälekoolitaja ning üks Eesti Televisiooni reisisaate juhte.

Aastal 1992 oli Dvinjaninov üks Eesti Näitlejate Liidu taasasutajaid ja 19932000 oli selle juhatuse liige. Ta on Eesti Näitlejate Liidu ja Eesti Lavastajate Liidu liige ning UNIMA president 2002–2006.

Aastatel 19801985 mängis ja laulis ta ansamblites Miks JUTITA, Salong, Justament, hiljem ansamblites Tip-Malts ja Raba. Alates 1993. aastast on ta ansambli Kaunimate Aastate Vennaskond liige.

2017. aastal osales ta TV3 saatesarja "Su nägu kõlab tuttavalt" 6. hooaja saadetes. 2018 aastal juhtis saadet ''Tähtede hõbelusikas''.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on olnud abielus Eesti Draamateatri endise direktori Ruti Einpaluga. Nende poeg Markus Dvinjaninov on samuti näitleja. Tema teine abikaasa oli näitleja Marika Barabantšikova. Praegu on ta abielus näitleja Ingrid Isotammega.[1]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Marina Lohk. "Andres Dvinjaninov: väga raske on vahetada naisi". Postimees, 14.11.2011.