Dysna kihistu
Dysna kihistu (inglise Dysna Formation) on ordoviitsiumi ladestu Oandu lademe kihistu. Seda hakkasid esimesena eristama Jevlampijus Laškovas, Vytautas Marcinkevičius ja Juozas Paškevičius aastal 1993.
Kihistu kivimid esinevad Leedu idaosas. Kihistu stratotüüp on Kazimirovo-6 puurauk, kus kihistu kivimid esinevad 383–387,2 meetril. Kihistu on saanud nime Dysna küla järgi.[1] Selle suurim paksus on 6,5 meetrit.
Kihistu koosneb hallist hallikasrohelise või rohekashalli mergli vahekihtidega lubjakivist, mille alumises osas esinev lubjakivi on konglomeraatne. Kihistu lubjakivi sisaldab ohtralt sammalloomade, brahhiopoodide ja trilobiitide jäänuseid. Leedu lõunapoolsetel aladel on seda Dūkštase kihistust raske eristada, kuna Oandu lade on seal õhuke ja sisaldab ohtralt püriiti.[2]