Riemanni geomeetria
Riemanni geomeetria (inglise keeles Riemannian geometry) on diferentsiaalgeomeetria haru, mis uurib Riemanni muutkondi, st lisastruktuuridega diferentseeruvaid muutkondi Riemanni meetrikaga.
Mõnikord, eriti sageli just matemaatilises füüsikas, peetakse Riemanni geomeetria all silmas ka pseudo-Riemanni geomeetriat pseudo-Riemanni meetrikaga, näiteks eri- ja üldrelatiivsusteooria aegruumi geomeetriat.
Riemanni geomeetria rajas 1850. aastatel Bernhard Riemann.
Eestis ilmunud matemaatikaleksikon (2003) defineerib järgmiselt[1]: "Riemanni geomeetria on Riemanni ruumi geomeetria; pinna sisegeomeetria üldistus n-mõõtmelise ruumi juhule".
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Ülo Kaasik. "Matemaatika leksikon". Tartu: 2003, lk 208