Dezső Kosztolányi

Allikas: Vikipeedia
Dezső Kosztolányi (1935)

Dezső Kosztolányi [d'äžöö k'ostolaanji] (29. märts 1885 Szabadka (tänapäeva Subotica Serbias) – 3. november 1936 Budapest) oli ungari kirjanik, ajakirjanik ja tõlkija.

Elu[muuda | muuda lähteteksti]

Kosztolányi sündis Austria-Ungari riigis Szabadkas (praegu Subotica Serbias). Tema isa Árpád Kosztolányi (1859–1926) oli gümnaasiumi matemaatika-füüsikaõpetaja ja hiljem direktor, ema oli prantsuse päritolu Eulália Brenner (1886–1948), kes põlvnes apteekriperekonnast.[1]

Ta käis koolis oma sünnilinnas, ent konfliktide tõttu õpetajaga visati ta koolist välja ning ta lõpetas õpingud eraõpetaja juures.

1903. aastast õppis ta Budapesti Ülikooli filosoofiateaduskonna ungari-saksa eriharus. Pärast esimest aastat jätkas õpinguid Viinis, kuid naasis mõne kuu pärast pettunult Szabadkasse ja hakkas ajalehe Báckai Hírlap kaastööliseks.[2] 1905. aastal naasis ta Budapesti, kus tutvus mitme hiljem tuntud kirjaniku ja luuletajaga (Mihály Babits, Gyula Juhász, Frigyes Karinthy, Milán Füst). Õpingud ülikoolis jäid siiski lõpetamata, temast sai Budapesti ajalehe Budapesti Napló kaastööline.

1913. aastal abiellus ta näitleja Ilona Harmosiga, 1915. aastal sündis poeg Ádám.

1920. aasta Trianoni rahulepingu tulemusel ei olnud tema sünnilinn enam Ungari territooriumil ning ta oli lahutatud oma vanemaist.

1931. aastal sai ta Ungari PEN-klubi esimeseks presidendiks.

Kosztolányi suri 1936. aastal suulaevähki.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Kosztolányi oli väga viljakas kirjanik. Ta ka tõlkis inglise, saksa ja prantsuse keelest ungari keelde.

Eesti keeles ilmunud teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Zoltán Hafner, Järelsõna. – Nero, verine luuletaja. Tallinn: Varrak, 2000, lk 227.
  2. Zoltán Hafner, Järelsõna. – Nero, verine luuletaja. Tallinn: Varrak, 2000, lk 228.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]