Demetrios Thessalonikist

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
12. sajandi mosaiik pühast Dimitrist, algne asupaik Kiievi Püha Miikaeli kloostris, praegu Tretjakovi galeriis Moskvas
Püha Dimitri koos kiriku ehitajatest piiskopi ja linnavalitsejaga. 7.-8. sajand, mosaiik Thessaloníki Püha Demetriose kirikus
Kirst püha Dimitri säilmetega Thessaloníki Püha Demetriose kirikus

Demetrios Thessaloníkist (kreeka keeles Δημήτριος της Θεσσαλονίκης, vene keeles Димитрий Солунский) ehk püha suurmärter Dimitri, ka Dimitri Mürrivoolaja (kreeka keeles Δημήτριος ο Μυροβλύτης, vene keeles Димитрий Мироточец), on kristlik pühak, keda loetakse suurmärtrite hulka. Surnud aastal 306. Õigeusu kirikus on tema mälestuspäev 26. oktoobril[1], katoliku kirikus 9. aprillil[2].

Püha Dimitri on Thessaloníki linna kaitsepühak. Thessaloníki Püha Dimitri kirikus (Hagios Demetrios) asub kirst tema säilmetega ning Thessaloníki on pühaku austamise keskus.

Alates 11. sajandist, Kiievi suurvürsti Izjaslavi ajast on ta Rjurikovitšite dünastia kaitsepühak. Eesnimi Dmitri (kirikuslaavi vorm Dimitri) on üks populaarsemaid eesnimesid Venemaal.

Eesti pühakodadest on pühale Dimitrile pühitsetud Ulaskova tsässon Setumaal.

Legend[muuda | muuda lähteteksti]

Kristliku pärimuse järgi oli Dimitri Rooma prokonsuli poeg, kelle salaja kristlust järgivad vanemad lasid ristida ja kasvatasid üles kristlikke tõekspidamisi järgima. Täisealisena asus Dimitri teenistusse keiser Galeriuse sõjaväes. Pärast enese avalikku tunnistamist kristlaseks ning avalikku jutlustamist lasi keiser ta vanglasse heita ja odadega läbi pista. Thessaloníki kristlased korraldasid salaja tema matused. Üks Dimitri järgijaist võttis enda valdusesse pühaku verega määrdunud rüü, millele on hiljem omistatud palju imetegusid.

Teise versiooni järgi oli Dimitri pärit Rooma ametniku perekonnast Sirmiumi linnas. Sellega seoses on arvatud, et ta maeti Sirmiumis ja toodi Thessaloníkisse hiljem, kui Thessaloníki omandas sõjalise tugipunktina suurema tähtsuse.

Esimene teade püha Dimitri austamisest pärineb ajast 150 aastat pärast tema surma, seetõttu on kaheldud ka tema ajaloolisuses. Siiski, Thessaloníki suurim, pühale Dimitrile pühitsetud kirik Hagios Demetrios pärineb aastaist 441–442, seega oli pühak 5. sajandil juba väga tuntud.

Mürrivoolaja nime sai pühak siis, kui pärimuse järgi 7. sajandil kahtles kohalik ülempiiskop Thessaloníki Johannes pühaku säilmete autentsuses, ent muutis meelt, kui neist hakkas nõrguma vedelat lõhnavat mürri[3].

Ikonograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Vanimad, 7.–8. sajandist pärit kujutised pühast Dimitrist Thessaloníki Püha Dimitri kirikus kujutavad teda noore mehena Bütsantsi keiserliku ametniku rõivais (põlvini tuunika ja pahkluudeni ulatuv mantel paludamentum, millel näha tablion). Hiljem, võib-olla temale omistatud imetegude tõttu Thessaloníki piiramistel, on ikonograafias juurdunud tava kujutada teda turvises, oda ja kilbiga sõdurina[4].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]