Delos
| Delos | |
|---|---|
 | |
| Ümbritseb | Egeuse meri |
| Saarestik | Küklaadid |
| Koordinaadid | 37° 23′ 28″ N, 25° 16′ 16″ E |
| Pindala | 3,43 km² |
| Pikkus |
5 km  |
| Laius |
250 m |
| Kõrgeim koht |
Kýnthos (112 m) |
| Elanikke |
14 (2001) 4,1 in/km² |
  | |
Delos (kreeka keeles Δήλος Dílos) on Kreekale kuuluv saar Egeuse meres Küklaadide saarestikus. Delos kuulub Lõuna-Egeuse prefektuuri.
Delosest kirdesse jääb Mýkonos, kagusse Náxos, lõunasse Páros, läände Sýros ja põhja Tínos.
Saare pindala on 40 km². Saare kõrgeim koht on Kýnthose mägi, mis ulatub 112 meetrit üle merepinna.
2001. aasta seisuga elas Delosel 14 inimest.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]| Delos | |
|---|---|
 UNESCO maailmapärand | |
 Lõvid rongkäigutee ääres | |
| Asukoht |
 Kreeka |
| Tüüp | Kultuurimälestis |
| Kriteeriumid | II, III, IV, VI |
| Viited | 530 |
| Piirkond* | Euroopa ja Põhja-Ameerika |
| Nimekirja arvatud | 1990 (14. istung) |
| * Regioon on UNESCO määratletud | |
Legendi järgi oli Delos varem ujuv saar. Titaan Leto, kes oli Zeusist rase, otsis sünnituseks sobivat kohta, kuid Zeusi armukade naine Hera oli kõigil maadel keelanud Letole varjupaika anda. Lõpuks jõudis Leto Delosele, mis Letole halastas, ja Leto sünnitas seal palmi all kaksikud, poja Apolloni ja tütre Artemise. Tänutäheks andis Zeus Delosele kindla asukoha.[1]
Apollon ja Artemis kuulusid 12 tähtsaima olümposlase hulka ja sellepärast oli antiikajal Delos religioosses mõttes tähtis koht. Delos oli Delfi järel tähtsaim Apolloni kultuse paik ja juba varasest ajast usulis-poliitilise liidu amfiktüoonia keskus.[2]
491 eKr alistus Delos Pärsiale ja sai pärast vabanemist 478/477 eKr Ateena Mereliidu keskuseks. Kuni 454 eKr asus Delose Apolloni templis liidu kassa. Alates 425 eKr peeti Ateena algatusel iga 4 aasta järel Delose pidustusi ehk deeliaid. Samast ajast alates ei tohtinud saarel keegi sündida ega surra. Kõik hauad viidi naabersaarele Rheneiale ja see tekitas arheoloogidele tähtsa kronoloogilise pidepunkti, niinimetatud Rheneia piiri. Ateena võim kestis Delosel 314. aastani eKr, seejärel sai temast Makedoonia mõjualune saarekreeklaste liidu keskus.[2]
Pärast Pydna lahingut 168 eKr sai Delos Ateenale alluvaks vabasadamaks. Delosest kujunes Vahemere idaosa suurim kaubanduskeskus, sealhulgas orjaturg, ning kultuurikeskus. 88 eKr ja 69 eKr laastas Delost Pontuse kuningas Mithridates VI ja sellest ajast on saar enamjaolt asustamata olnud.[2]
Alates 1872 korraldas Ateenas asuv prantsuse arheoloogia instituut École française d’Athènes Delosel väljakaevamisi. Tänapäeval on kogu saare muistised välja kaevatud. Paljud majad on hästi säilinud.
Apolloni pühamus paiknevad kolme dooria templi ümber neli dooria stiilis aardekambrit. Pühamus on sammaskäike ja väikesi templeid. Templeist suurim, peripteer, püstitati 6. sajandi lõpus ja uuendati 3. sajandil eKr.[2]
Väljaspool pühamut kaevati välja turuplatse, templeid ja teater. Leto templit ühendas püha järvega rongkäigutee, mille ääres seisid võimsad 6. sajandist eKr pärit lõvikujud. Hellenismiaja paljudest hästi säilinud, enamasti rikkalike mosaiikidega kaunistatud elamutest on kõige tähelepanuväärsem Delfiinide maja, mis pärineb 2. sajandist eKr.[2]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]
Delos – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis