Leto
|
See artikkel on vanakreeka jumalannast; asteroidi kohta vaata artiklit 68 Leto |
Leto (ladina keeles Lato, Latona) oli vanakreeka mütoloogias titaanide Koiose ja Phoibe tütar ning jumalate Apolloni ja Artemise ema. Ta sündis Kosi saarel.
Leto jäi Zeusist rasedaks. Armukade Hera saatis maokujulise koletise Pythoni teda kiusama. See jälitas Letot kõikjal ega andnud hetkekski rahu. Zeus ei aidanud Letot tema hädas kuidagi. Ükski piirkond, isegi Hüperborea, ei andnud Herat ja Pythonit kartes Letole luba seal peatuda. Ainult Delose saar, mis seni vabalt meres ringi ujus, nõustus. Pärast kaksikute laste sünnitamist sööstsid merepõhjast üles kaks või neli kaljusammast, mille otsa saar pidama jäi. Artemis oli lastest vanem ja sündis kergelt, kuid Apolloni sünnitus oli valuline ja kestis eri andmetel ühest üheksa ööpäevani, sest Hera keelas vahepeal sünnitusjumalannal Eileithyial Letot aidata. Kui Apollon oli suureks kasvanud, tappis ta Pythoni.
Teeba kuningannal Niobel oli 7 poega ja 7 tütart, keda nimetatakse niobiidideks. Niobe kiitles nendega, pidades end Letost paremaks, sest Letol oli ainult üks poeg ja üks tütar. Ta käskis linlasi, et need peavad Leto templis hoopis temale ohverdama. Karistuseks lasksid Apollon ja Artemis mürgitatud nooltega maha kõik Niobe lapsed: Apollon tappis ta pojad, kui need spordivõistlusel olid, ja Artemis tütred. Ainsana pääses noorim tütar Chloris, kes jooksis ema sülle ja kellele Niobe armu palus. Mõne autori järgi tapeti siiski ka Chloris.
Letot austati lisaks Delosele eriti Anatoolias Lüükias ja Kosi saarel, vähem Ateenas. Sealjuures Lüükias oli keelatud püstitada Letole templeid, mida merelt näha võiks, kuna see olevat Hera keeld.