Cornelia Funke

Allikas: Vikipeedia
Cornelia Funke
Cornelia Funke.JPG
Cornelia Funke Madridi raamatulaadal, 2008
Sünninimi Cornelia Funke
Sünniaeg 10. detsember 1958 (59-aastane)
Sünnikoht Saksamaa Saksamaa Nordrhein-Westfaleni liidumaa Dorsten
Rahvus sakslane
Elukoht Ameerika Ühendriigid Ameerika Ühendriigid California Beverly Hills
Tegevusala kirjanik
Žanr seiklus, imeulme
Tuntud tööd Tindimaailma triloogia
Abikaasa Rolf Funke (1981–2006, surmani)
Lapsed Anna (1989)
Ben (1994)

Cornelia Funke (sündinud 10. detsembril 1958 Dorstenis) on saksa laste- ja noortekirjanik, kelle ulmeromaanid on rahvusvaheliselt tuntud ning tõlgitud 37 keelde. Praegu elab ta Californias Beverly Hillsis.

Elust[muuda | muuda lähteteksti]

Funke sündis Dorsteni linnakeses Nordrhein-Westfaleni liidumaal. Pärast gümnaasiumi lõpetamist kolis Cornelia Funke Hamburgi ning õppis sealses ülikoolis pedagoogikat. Ta töötas kolm aastat ühes mängulinnakus puudust kannatavate laste kasvatajana ning õppis samal ajal raamatuillustraatoriks [1]. „Ilma nende lasteta ei oleks ma kunagi „Varaste Isandat“ kirjutanud,“ ütleb Funke ise, meenutades oma kasvatajatööd probleemsetest peredest lastega [2]. Lasteraamatute illustreerimise töö viis ta lõpuks kirjutamise juurde. Paljud tema edaspidised raamatud on tema enda illustreeritud.

Funke kolis 2005. aastal Hamburgist koos abikaasa Rolfi ning poja ja tütrega Los Angelesse ning lesestus aasta hiljem. Funke abikaasa oli elukutselt raamatutrükkal ning jättis naise toetamise eesmärgil pooleli oma arhitektikarjääri. Alates veebruarist 2010 on Funke surijatele lastele mõeldud Betheli lastehaigla ametlik ristiema.

Loomingust[muuda | muuda lähteteksti]

Lapsena loetud „Sõrmuste isand“, „Aarete saar“, „Tom Sawyer“ jt raamatud viisid tulevase kirjaniku selleni, et ta jutustas vahetpidamata lugusid, ehkki ei püüdnud ise midagi kirjutada ega isegi päevikut pidada [3].

Funke esimene raamatusari „Wilde Hühner“ („Metskanad“, 19932004) oli inspireeritud lugudest, mis meeldisid lastele, kellega kirjanik kasvatajatöös kokku puutus, ja mis ergutasid nende kujutlusvõimet [4].

Rahvusvaheline läbimurre kirjanikuna tuli aastal 2002, kui USAs tuli inglise keelde tõlgituna välja tema kaks aastat varem Saksamaal ilmunud „Herr der Diebe“ („Varaste Isand“) ja püsis mitmeid kuid müügiedetabelite tipus. Kokku on seda raamatut tõlgitud 23 keelde. Raamatus kirjeldas ta Veneetsia võlu ja seda, kui palju lapsed hoolivad üksteisest ka siis, kui nad on omapead jäetud [5].

Romaan „Tintenherz“ („Tindisüda“) ilmus 2003. aastal juba korraga Saksamaal, USAs, Suurbritannias, Kanadas ja Austraalias. Tindimaailma triloogia raamatud „Tintenherz“, „Tintenblut“ („Tindiveri“) ja „Tintentod“ („Tindisurm“) muutusid tõeliselt tuntuks alles 2007. aastal pärast triloogia viimase osa ilmumist. „On olemas inimesi, kes armastavad raamatuid, kes jumaldavad lehtede krabinat ja trükikirja ja ma tahtsin sellest kirjutada. Himust trükimaailma järele. Ma arvan, et „Tindisüda“ räägib just sellest kõigest. Sellest võlust, mida raamatud kiirgavad,“ ütleb autor [6]

2010. aastal ilmus Peeglimaailma triloogia esimene romaan „Reckless. Steinernes Fleisch“ („Reckless. Kivist liha“) korraga Saksamaal, USAs, Suurbritannias, Venemaal, Mehhikos, Hispaanias, Prantsusmaal ja Norras. Sellele järgnesid 2012 „Reckless. Lebendige Schatten“ („Reckless. Elav vari“) ja 2015 „Reckless. Goldene Garn“ („Reckless. Kuldne lõng“).

Paljudest Funke raamatutest on tehtud autori enda sisseloetud kuulderaamatud. Mõned Funke romaanid on tõlgitud 37 keelde.

2005. aastal valis ajakiri Time Cornelia Funke maailma saja mõjukaima inimese hulka.

Valik auhindu[muuda | muuda lähteteksti]

  • 2001 Zürichi lasteraamatuauhind (La vache qui lit) „Herr der Diebe“ eest
  • 2003 rahvusvaheline raamatuauhind Corine „Herr der Diebe“ eest
  • 2004 noorte lugejate auhind „Tintenherzi“ eest
  • 2004 Saksa kirjanike liidu auhind kõigi teoste eest
  • 2009 Jacob Grimmi auhind

Valik teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • „Gespensterjäger auf eisiger Spur“ („Kummitusejahtijad jäisel rajal“) 1994
  • „Gespensterjäger im Feuerspuk“ („Kummitusejahtijad tulekäras“) 1994
  • „Gespensterjäger in der Gruselburg“ („Kummitusejahtijad Hirmulinnas“) 1995
  • „Gespensterjäger in grosser Gefahr“ („Kummitusejahtijad suures ohus“) 2001
  • „Die Wilden Hühner“ („Metskanad“), 1993
  • „Die Wilden Hühner auf der Klassenfahrt“ („Metskanad klassiekskursioonil“) 1996
  • „Die Wilden Hühner, Fuchsalarm“ („Metskanad, rebaseoht“) 1998
  • „Die Wilden Hühner und das Glück der Erde“ („Metskanad ja maa õnn“), 2000
  • „Die Wilden Hühner und die Liebe“ („Metskanad ja armastus“) 2003

Tindimaailma triloogia

  • „Tintenherz“ („Tindisüda“) 2003, e.k. 2015
  • „Tintenblut“ („Tindiveri“) 2005
  • „Tintentod“ („Tindisurm“) 2007

Peeglimaailma triloogia

  • „Reckless. Steinernes Fleisch“ („Reckless. Kivist liha“) 2010
  • „Reckless. Lebendige Schatten“ („Reckless. Elavad varjud“) 2012
  • „Reckless. Das goldene Garn“ („Reckless. Kuldne lõng“) 2015
  • „Hinter verzauberten Fenstern“ („Võluakende taga“), 1989, e.k. 2005
  • „Der Mondscheindrache“ („Kuupaistedraakon“), 1996
  • „Drachenreiter“ („Draakoniratsanikud“), 1997
  • „Strandgeschichten“ („Rannajutud“), 1999
  • „Herr der Diebe“ („Varaste Isand“), 2000, e.k. 2006
  • „Die Glücksfee“ („Õnnehaldjas“), 2003
  • „Wo das Glück wächst“ („Kus kasvab õnn“), 2008
  • „Der Bücherfresser“ („Raamatukoi“), 2011

Valik ekraniseeringuid[muuda | muuda lähteteksti]

  • „Herr der Diebe“ 2005
  • „Die Wilden Hühner“ 2006
  • „Tintenherz“ 2008
  • „Gespensterjäger auf eisiger Spur“ 2015

Eesti keeles ilmunud[muuda | muuda lähteteksti]

  • „Võluakende taga“, tõlkinud Toomas Toomra, Tiritamm, Tallinn, 2005
  • „Varaste Isand“, tõlkinud Eve Sooneste ja Toomas Toomra, Tiritamm, Tallinn, 2006
  • „Tindisüda“, tõlkinud Toomas Toomra, Tiritamm, Tallinn, 2015

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]