Christine Nöstlinger

Allikas: Vikipeedia
Christine Nöstlinger 2012

Christine Nöstlinger (sündinud 13. oktoobril 1936 Viinis) on Austria lastekirjanik, üks tuntumaid ja mõjukamaid saksakeelseid lastekirjanikke.

Elust[muuda | muuda lähteteksti]

Nöstlinger pärineb tööliste perekonnast, ta isa oli kellassepp ja ema lasteaednik. Sotsialistist isa pidi kannatama natside käes. Christine Nöstlinger tahtis pärast keskkooli lõppu minna õppima maalikunstnikuks, kuid asus siiski õppima tarbekunstiakadeemiasse tarbegraafika erialale. Pärast esimest abielu, mis lahutati, abiellus ta 1961. aastal ajakirjanik Ernst Nöstlingeriga. Kirjanikul on kaks tütart, vanem neist pärineb esimesest abielust, kuid sündis juba teise abielu ajal[1].

Alates 1970. aastast on ta avaldanud hulgaliselt raamatuid.

Tänapäeval elab Christine Nöstlinger vaheldumisi Viinis ja Alam-Austria liidumaal Altmelonis oma talus. Ta kirjutab eeskätt laste- ja noorteraamatuid, kuid teeb kaastööd ka televisioonile, raadiole ja ajakirjadele.

Loomingust[muuda | muuda lähteteksti]

Christine Nöstlinger on kirjutanud üle 100 raamatu ning kuulub tuntuimate ja mõjukaimate lastekirjanike hulka saksa keeleruumis. Tema teoseid on tõlgitud väga paljudesse keeltesse ning autasustatud rahvusvaheliste auhindadega.

Kirjanikuteed alustas ta aastal 1970 raamatuga „Die feuerrote Friederike“ („Tulipunane Friederike“). Kirjanik käsitleb oma raamatutes eeskätt laste vajadusi ning puudutab autoriteetsuse ja emantsipatsiooniküsimusi. Tema teostes leidub hulgaliselt autsaidereid, kelle abil kirjanik käsitleb üksinduse probleemi („Austauschkind“, „Vahetuslaps“), eneseotsinguid („Gretchen Sackmeier“, "Greteke Sackmeier") või puberteedikriisi („Ilse Janda, 14“). 70. aastatel esile kerkinud „realistlikule laste- ja noortekirjandusele“ omaselt kerkivad Nöstlingeri raamatuis esile lapsevanemate abieluprobleemid – uuendus, mille üle tol ajal palju vaieldi.

Nöstlingeri loomingule on väga omased ka poliitilised ja ühiskonnakriitilised aspektid. Siin mängib olulist osa tema enda lapsepõlv, mil toimus Teine maailmasõda (kajastub muuhulgas raamatutes „Maikäfer flieg!“, „Lenda, maipõrnikas!“ ja „Zwei Wochen im Mai“, „Kaks nädalat mais“). Raamatutes „Wir pfeifen auf den Gurkenkönig“ („Me vilistame Kurgikuninga peale“) ja „Rosa Riedl Schutzgespenst“ („Kaitseingel Rosa Riedl“) kirjeldab ta groteskselt (perekondlikku) argifašismi. Üks kirjaniku põletavamaid teemasid on vastupanu ülbusele, allasurumisele ja igasuguses vormis ebaõiglusele. Tema lugude revolutsioonilis-didaktiline raev on viimastel aastatel asendunud lohutavama tooniga. Kasvatuslikku mõju Nöstlinger oma teostelt (enam) ei oota. Nöstlingeri on sageli nimetatud laste advokaadiks kirjanduses.[2]

Lisaks kirjakeelsetele on Nöstlinger avaldanud ka mõned murdes kirjutatud raamatud, näiteks 1974 ilmunud luuleraamat „Iba de gaunz oaman kinda“ ("Päris vaestest lastest", uustrükina 1994 ja 2009 „Iba de gaunz oamen Leit“, "Päris vaestest inimestest"). Ka tema ülejäänud tekstid – esseed, ajalehekolumnid, romaanid ja lüürika – sisaldavad nii viini argikeelt, uudissõnu kui humoorikalt loodud kunstkeelt („Dschi-Dsche-i-Dschunior“, „Wir pfeifen auf den Gurkenkönig“, „Me vilistame Kurgikuninga peale“). See tõi esialgu kaasa mõistmatust ja kriitikat, kuid nüüdseks on tema keele eripärasid juba ammu hindama ja tunnustama õpitud. Ka keele poolest on Nöstlingeri looming saksa laste- ja noortekirjanduse arengus ühtaegu nii polariseeriv kui esilekerkiv.

Vähem teada on fakt, et Nöstlinger on koostanud ka kolm kokaraamatut: „Mit zwei linken Kochlöffeln“ („Kahe vasaku supilusikaga“), „Ein Hund kam in die Küche“ („Koer tuli kööki“) ja „Das Küchen-ABC“ („Köögi ABC“).

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1973 Saksa noorsookirjanduse auhind raamatu „Wir pfeifen auf den Gurkenkönig“ („Me vilistame Kurgikuninga peale“) eest
  • 1974 Austria laste- ja noorsookirjanduse auhind raamatu „Achtung! Vranek sieht ganz harmlos aus“ („Tähelepanu! Vranek näeb päris süütu välja“) eest
  • 1979 Austria laste- ja noorsookirjanduse auhind raamatu „Rosa Riedl Schutzgespenst“ („Kaitseingel Rosa Riedl“) eest
  • 1984 Hans Christian Anderseni lastekirjanduspreemia
  • 2003 Astrid Lindgreni mälestusauhind
  • 2003 Austria 1. klassi aurist teaduses ja kunstis
  • 2011 Suur aumärk teenete eest Austria vabariigi ees
  • 2014 Austria laste- ja noorsookirjanduse auhind raamatu „Als mein Vater die Mutter der Anna Lachs heiraten wollte“ („Kui mu isa tahtis Anna Lachsi emaga abielluda“) eest

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

  • „Die feuerrote Friederike“ („Tulipunane Friederike“), 1970
  • „Die 3 Posträuber“ („Kolm postiröövlit“), 1971
  • „Die Kinder aus dem Kinderkeller“ („Lastekeldri lapsed“), 1971
  • „Mr. Bats Meisterstück oder Die total verjüngte Oma“ („Mr Bati meistriteos ehk Täielikult noorenenud vanaema“), 1971
  • „Ein Mann für Mama“ („Mees emale“), 1972
  • „Wir pfeifen auf den Gurkenkönig“ („Me vilistame Kurgikuninga peale“, 1972
  • „Pit und Anja entdecken das Jahr“ („Pit ja Anja avastavad aastat“) , 1972
  • „Der schwarze Mann und der große Hund“ („Must mees ja suur koer“), 1973
  • „Der kleine Herr greift ein“ („Väike härra tegutseb“), 1973
  • „Simsalabim“, 1973
  • „Maikäfer flieg!“ („Lenda, maipõrnikas!“), 1973
  • „Iba de gaunz oaman Kinda“ („Päris vaestest lastest“), 1974
  • „Achtung! Vranek sieht ganz harmlos aus“ („Tähelepanu! Vranek näeb päris süütu välja“), 1974
  • „Der Spatz in der Hand und die Taube auf dem Dach“ („Varblane pihus ja tuvi katusel“), 1974
  • „Gugerells Hund“ („Gugerelli koer“), 1974
  • „Ilse Janda, 14 oder Die Ilse ist weg“ („Ilse Janda, 14 ehk Ilse on läinud“), 1974
  • „Konrad oder Das Kind aus der Konservenbüchse“ („Konrad ehk Laps konservipurgist“),1975
  • „Der liebe Herr Teufel“ („Armas härra Kurat“), 1975
  • „Stundenplan“ („Tunniplaan“), 1975
  • „Rüb-rüb-hurra“, 1975
  • „Die verliebten Riesen“ („Armunud hiiglased“), 1976
  • „Das Leben der Tomanis“ („Tomanide elu“), 1976
  • „Das will Jenny haben“ („Jenny tahab seda saada“), 1977
  • „Lollipop“, 1977
  • „Der kleine Jo“ („Väike Jo“), 1977, koos Bettina Anrich-Wölfeliga
  • „Andreas oder Die unteren 7 Achtel des Eisbergs“ („Andreas ehk Jäämäe alumised 7 kaheksandikku“), 1978
  • „Die Geschichte von der Geschichte vom Pinguin“ („Lugu pingviinide loost“), 1978
  • „Luki Live“, 1978
  • „Rosa Riedl Schutzgespenst“ („Kaitseingel Rosa Riedl“), 1979
  • „Dschi-Dsche-i-Dschunior“, 1979
  • „Einer“ („Üks“), 1980
  • „Der Denker greift ein“ („Tarkpea tegutseb“), 1981
  • „Rosalinde hat Gedanken im Kopf“ („Rosalindel on mõtted peas“), 1981
  • „Pfui Spinne!“ („Võeh, ämblik!“), 1981
  • „Zwei Wochen im Mai“ („Kaks nädalat mais“), 1981
  • „Gretchen Sackmeier“ ("Greteke Sackmeier"), 1981
  • „Das Austauschkind“ („Vahetuslaps“), 1982
  • „Dicke Didi, fetter Felix“ („Paks Didi ja rammus Felix“), 1982
  • „Iba de gaunz oaman Fraun“ („Päris vaestest naistest“), 1982
  • „Ein Kater ist kein Sofakissen“ („Kõuts ei ole sohvapadi“), 1982
  • „Jokel, Jula und Jericho“ (Jokel, Jula ja Jericho“), 1983
  • „Anatol und die Wurschtelfrau“ („Anatol ja vorstinaine“), 1983
  • „Gretchen hat Hänschen-Kummer“ („Gretekese Hansukese-mure“), 1983
  • „Hugo, das Kind in den besten Jahren“ („Hugo, laps parimates aastates“), 1983
  • „Am Montag ist alles ganz anders“ („Esmaspäeval on kõik hoopis teisiti“), 1984
  • „Liebe Susi! Lieber Paul!“ („Kallis Susi! Kallis Paul!“), 1984
  • „Olfi Obermeier und der Ödipus“ („Olfi Obermeier ja Oidipus“), 1984
  • „Die grüne Warzenbraut“ („Roheline tüügaspruut“), 1984
  • „Prinz Ring“ („Prints Sõrmus“), 1984
  • „Jakob auf der Bohnenleiter“ („Jakob hernekepil“), 1984
  • „Vogelscheuchen“ („Hernehirmutis“), 1984
  • „Der Wauga“ („Wauga“), 1985
  • „Haushaltsschnecken leben länger“ („Majapidajad elavad kauem“), 1985
  • „Liebe Oma, Deine Susi“ („Kallis vanaema, sinu Susi“), 1985
  • „Geschichten für Kinder in den besten Jahren“ („Lood parimates aastates lastele“), 1986
  • „Man nennt mich Ameisenbär“ („Mind hüütakse sipelgakaruks“), 1986
  • „Der Bohnen-Jim“ („Oa-Jim“), 1986
  • „Der geheime Großvater“ („Salavanaisa“), 1986
  • „Oh, du Hölle“ („Ah sa pagan!“), 1986
  • „Susis geheimes Tagebuch“ („Susi salapäevik“), 1986
  • „Iba den gaunz oaman Mauna“ („Päris vaestest meestest“), 1987
  • „Der Hund kommt!“ („Koer tuleb!“) , 1987
  • „Wetti & Babs“, 1987
  • „Werter Nachwuchs! Die nie geschriebenen Briefe der Emma K., 75. 1. Teil“ („Auväärt järeltulijad! Emma K. kirjutamata kirjad, 1. osa“), 1988
  • „Der neue Pinocchio“ („Uus Pinoccio“), 1988
  • „Echt Susi“ („Tõeline Susi“), 1988
  • „Gretchen, mein Mädchen“ („Greteke, mu kullake“), 1988
  • „Der Zwerg im Kopf“ („Pöialpoiss peas“), 1989
  • „Einen Löffel für den Papa“ („Üks lusikatäis papa eest“), 1989
  • „Sepp und Seppi“ („Sepp ja Seppi“), 1989
  • „Anna und die Wut“ („Anna ja raev“), 1990
  • „Der gefrorene Prinz“ („Külmunud prints“), 1990
  • „Klicketick“ („Klikk ja klikk“), 1990
  • „Mein Tagebuch“ („Minu päevaraamat“), 1990
  • „Manchmal möchte ich ein Single sein“ („Vahel tahaksin olla üksik“), 1990
  • „Nagle einen Pudding an die Wand!“ („Naeluta puding seinale!“, 1991
  • „Eine mächtige Liebe“ („Hiigelarmastus“), 1991
  • „Sowieso und überhaupt“ („Niikuinii ja üleüldse“), 1991
  • „Wie ein Ei dem anderen“ („Nagu kaks tilka vett“), 1991
  • „Wetti & Babs“, 1992
  • „Ein und alles“ („Üks ja ainus“), 1992
  • „Spürnase Jakob Nachbarkind“ („Nuuskur Jakob, naabrilaps“), 1992
  • „Salut für Mama“ („Saluut emale“), 1992
  • „Liebe Tochter, werter Sohn. Die nie geschriebenen Briefe der Emma K., 75. 2. Teil“ („Kallis tütar, armas poeg. Emma K. kirjutamata kirjad, 2. osa“), 1992
  • „Susis geheimes Tagebuch/Pauls geheimes Tagebuch“ („Susi salapäevik/Pauli salapäevik“), 1993
  • „Einen Vater hab ich auch“ („Mul on isa ka“), 1993
  • „Management by Mama“, 1994
  • „Der TV-Karl“ („Televiisori-Karl“), 1995
  • „Mama mia“ („Mamma mia“), 1995
  • „Vom weißen Elefanten und den roten Luftballons“ („Valgest elevandist ja punastest õhupallidest“), 1995
  • „Villa Henriette“, 1996
  • „Iba de gaunz oaman Leit“ („Päris vaestest inimestest“), 1996
  • „Mein Gegenteil“ („Minu vastand“, lasteluuletused), 1996
  • „Bonsai“, 1997
  • „Lillis Supercoup“ („Lilli supercoup“), 2004
  • „Pudding-Pauli rührt um“ („Pudingi-Paul segab“), 2009
  • „Die Sache mit dem Gruselwusel“ („Grusel-Wuseli lugu“), 2009
  • „Pudding-Pauli deckt auf“ („Pudingi-Paul katab lauda“), 2010
  • „Lumpenloretta“ („Kaltsak-Loretta“), 2010
  • „Pudding-Pauli serviert ab“ („Pudingi-Paul koristab lauda“), 2011
  • „Guter Drache, Böser Drache“ („Hea draakon, paha draakon“), 2012
  • „Als mein Vater die Mutter der Anna Lachs heiraten wollte“ („Kui mu isa tahtis Anna Lachsi emaga abielluda“), 2013
  • „Glück ist was für Augenblicke“ („Õnn peitub hetkedes“), 2013
  • „Geschichten vom Franz“ („Franzi lood“, seeria) 1984-2011
  • „Mini“ (seeria) 1992-2007
  • „Dani Dachs“ („Mäger Dani“, seeria) 2001-2003

Eesti keeles ilmunud teosed[muuda | muuda lähteteksti]

  • „Vahetuslaps“ – tõlkinud Dagmar Normet, Eesti Raamat, Tallinn 1990, Ilo 2008
  • „Tarkpea tegutseb“ – tõlkinud Toomas Toomra, Tiritamm, Tallinn 2001
  • „Greteke Sackmeier“ – tõlkinud Toomas Toomra, Avita, Tallinn 2001
  • „Greteke, mu kullake“ – tõlkinud Toomas Toomra, Avita, Tallinn 2002
  • „Gretekese Hansukese-mure“ – tõlkinud Toomas Toomra, Avita, Tallinn 2002
  • „Ah sa pagan!: Julia päevik“ – tõlkinud Iren Lill, Eesti Raamat, Tallinn 2007
  • „Tulipunane Friederike“ – tõlkinud Meelis Lainvoo, Koolibri, Tallinn 2013
  • „Konrad ehk Laps konservipurgist“ – tõlkinud Piret Pääsuke, Pegasus, Tallinn, 2017

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Stefan Altschaffel: Zur Darstellung der Erziehungsproblematik unter besonderer Berücksichtigung des Generationenkonflikts in ausgesuchten Texten Christine Nöstlingers. GRIN Verlag, 2008, ISBN 9783640130177, peatükk 3: Autobiografische Aspekte bei Christine Nöstlinger, lk 59 j.e.
  2. Christine Nöstlinger, Austria-Forum

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]