Hõbekoger

Hõbekoger
	;
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Kiiruimsed Actinopterygii;
Selts	Karpkalalised Cypriniformes;
Sugukond	Karpkalalased Cyprinidae;
Perekond	Carassius;
Liik	Hõbekoger;
Binaarne nimetus
	Carassius gibelio;

Video hõbekogrest Kõrvemaal 2022. aasta oktoobris

Hõbekoger (Carassius gibelio; sünonüüm (Carassius auratus gibelio) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.

Hõbekoger kasvab harilikult 15–40 cm pikkuseks ja kuni 2 kg raskuseks. Keha on külgedelt lamenenud. Värvus varieerub suuresti keskkonnast tingituna ja on enamasti hõbehall kuni rohekashall. Suu on otseseisune ja poised puuduvad.

Hõbekogre looduslik leviala on asub Kaug-Idas: Hiinas, Koreas ja Jaapani saartel. Sealt on teda kunstlikult levitatud eri piirkondadesse, kaasa arvatud Euroopa ja Austraalia. Eestis suhteliselt laialt levinud.

Hõbekoger on soojalembene kala, kes eelistab aeglase vooluga jõgesid ja järvi. Esineb ka riimveelises rannikumeres. Talub hästi hapnikuvaeseid tingimusi.

Iseärasusena on hõbekoger võimeline paljunema ka ilma isaste hõbekokredeta, kasutades selleks teisi karpkalaliste liiki kuuluvaid isaseid. Nii viljastatud marjast arenevad välja emased hõbekogred, nii-öelda kloonid. Seetõttu koosneb osades veekogudes hõbekokrede populatsioon peamiselt emastest.

Hõbekokre aetakse mõnikord segi tavalise ehk kuldkogrega.