Capuletid ja Montecchid

Allikas: Vikipeedia

"Capuletid ja Montecchid" (originaalis I Capuleti e i Montecchi) on Vincenzo Bellini ooper (tragedia lirica) kahes vaatuses Felice Romani libretole Matteo Bandello romaani järgi, mis põhines Shakespeare’i tragöödial "Romeo ja Julia" (1594–1995).

Esmaettekanne toimus 11. märtsil 1830 Veneetsia Teatro La Fenices. Hinnatud Bellini ilusaima muusikaga ooperiks.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Bellini pidi Veneetsia teatri kevadhooajaks komponeerima pooleteist kuuga haigestunud Giovanni Pacini asemel uue oopuse, sest oli kombeks, et hooaega ilmestab alati uus teos. La Fenice impressaario Alessandro Lanari tegi detsembris Pacini libretist Romanile ettepaneku kirjutada Bellinile kiiresti uus tekst. Tingimuseks seati, et tekst peab olema valmis 14. jaanuaril. Kuna aega oli vähe, tegi Romani uue versiooni oma libretost 1825. aastal Milanos esietendunud Nicola Vaccai ooperile "Giulietta e Romeo", mis oli üksnes toetunud Shakespeare’i tragöödia ainestikule. Bellini võttis pakkumise vastu 5. jaanuaril ja nõudis töö eest 8000 liiri ehk 325 Napoleoni kuldmünti. Bellini alustas tööd 20. jaanuaril, kui Romani sai libreto valmis. Kuna oli kiire, pidi Bellini kasutama kümme numbrit oma 1829. aastal ebaõnnestunud ooperist "Zaira". Lisaks sellele võttis ta Giulietta romantilise aaria "Oh quante volte" muusika oma esimesest ooperist "Adelson e Salvini". Ooper valmis kuue nädalaga ja kandis esialgu pealkirja "I Montecchi e i Capuleti". Kuna La Fenice tenorite tase oli tollal kehvakene, kirjutas Bellini Romeo osa ekstraklassi metsosopranile, silmas pidades Giuditta Grisit, kellel oli teatriga leping. Sama aasta La Scala lavastuses muudeti pealkiri keeleliselt korrektseks ehk vahetati nimed tähestikulisse järjekorda.

Ooper oli edukas ja lavastati kiiresti Milano La Scalas, Bolognas, Napolis, Dresdenis, Berliinis, Budapestis, Peterburis, Madridis, Prahas, Kopenhaagenis, Varssavis, New Orleansis, Londonis, Bostonis ja New Yorgis. Ooper püsis Itaalia lavadel 1860. aastate lõpuni. 1859. aastal tõlgiti libreto Pariisi etenduse jaoks prantsuse keelde. Esietendusel viibinud Hector Berlioz halvustas aga ooperit oma memuaarides, pannes pahaks, et Shakespeare’i surematut tragöödiat on esitatud nii sümfoonilisel kui ka meelevaldsel kujul. Lavastuslikel kaalutlustel ja vastavalt sellele, kuidas oli soliste saada, kohandati jooksvalt Giulietta ja Lorenzo partiisid ka muudele hääleliikidele kui algselt ette nähtud. Romeo toll jäi aga kindlalt metsosopranile. Sageli esitati ooperi lõpustseenina Vaccai teose finaal, milline tava püsis 19. sajandi lõpuni, mil teos langes teatrite repertuaarist välja ja oli unustuses ligi pool sajandit. Esitati uuesti 1935. aastal Bellini 100. surma-aastapäeval ja seejärel alles Itaalia raadios (RAI) kontsertettekandena 1957. aastal. Sealt alates on Bellini ooper olnud regulaarselt teatrite repertuaaris. On esitatud Londonis (1958, 1977), New Yorgis (1958, 1999), Bolognas (1966), Milanos (1967), Philadelphias (1968), Buenos Aireses (1971), Veneetsias (1973, 1991), Bostonis (1975), Dallases (1977), Viinis (1977), Chicagos (1985), Barcelonas (1985), Napolis (1995), Dresdenis (1998) ja Edinburghis (1998). Alates 1. jaanuarist 2011 kuni 2015. aastani oli teos ettekandmisel 24 linnas ja anti 102 etendust 27 lavastusest. 2019. aastal etendati "I Capuleti ei Montecchit" Grimeborni festivalil Londonis.

Eestis kandis ooperi kontsertetendusena ette Rahvusooper Estonia 2010. aastal.

Teos on mitme solistide koosseisuga helisalvestatud 1958., 1966., 1968., 1975., 1984., 1997., 1998., 2005., 2008., 2014. ja 2016. aastal.

Rollid[muuda | muuda lähteteksti]

Roll Hääleliik Rollide esmaesitajad 11. märtsil 1830
Tebaldo, kihlatud Giuliettaga tenor Lorenzo Bonfigli
Capellio, Giulietta isa, Capuletide juht bass Gaetano Antoldi
Lorenzo, frantsiskaani arst, Giulietta hooldaja, Romeo sõber bass Ranieri Pocchini
Romeo, Montecchide juht metsosopran (kastraat) Giuditta Grisi
Giulietta, armunud Romeosse sopran Maria Caradori-Allan

Süžee[muuda | muuda lähteteksti]

Tegevus toimub 13. sajandil Veronas. Tebaldo ja teised Capuletid vannuvad kättemaksu Montecchidele, sest Romeo on tapnud Capellio poja. Capellio ei võta kuulda Romeo sõbra Lorenzo nõuannet sõlmida kahe suguvõsa vahel rahu. Capellio lubab oma tütre Giulietta Tebaldole, keda aga armastab Romeo ja tahab temaga abielluda. Romeo maskeerub Montecchide sõnumitoojaks ja teeb Capiellole ettepaneku unustada ammune vaen. Ettepanek lükatakse tagasi. Giulietta on isa abiellumisnõude pärast ahastuses, kuid keeldub ka Romeoga põgenemast. Ta kardab määrida perekonna head nime. Saabub pulmapäev. Majja saabub Capuletiks maskeerunud Romeo ja keelitab taas Giuliettat põgenema. Ta võtab maski eest ja teda märgatakse. Puhkeb tüli Capuletidega ning abiellumistseremoonia nurjub. Romeo pääseb põgenema. Lorenzol on plaan, kuidas armastajad saaksid taas kokku. Lorenzo annab Giuliettale väikese annuse tinktuuri, mis tekitab varjusurma. Ootamatult ilmub tuppa Giulietta isa ja laseb Giulietta vastuseisule vaatamata Lorenzo arreteerida. Romeo ei saagi teada Lorenzo plaanist. Giulietta joob tinktuuri ja langeb varjusurma. Romeo läheb teda otsima. Teel Giulietta juurde peab ta maha mõõgavõitluse Giulietta kihlatu Tebaldoga. Duelli katkestab kaugelt kostev matusekoor. Romeo läheb kabelisse, kus Giulietta lamab, ning arvab neiu olevat tõeliselt surnud. Romeo võtab meeleheites mürki. Giulietta ärkab ja nähes Romeot suremas, tapab enda. Vabanenud Lorenzo saabub sündmuskohale, kuid on juba hilja.

Muusikapalad[muuda | muuda lähteteksti]

  • Koor "Agiorna appena"
  • Tebaldo, Capellio ja Lorenzo tertsett kooriga "È serbata a questo acciaro"
  • Romeo kavatiin "Se Romeo t'uccise un figlio"
  • Giulietta aaria "Oh! Quante volte, oh quante"
  • Lorenzo ja Giulietta duett " Propizia è l'ora"
  • Romeo ja Giulietta duett "Sì, fuggire"
  • Koor "Lieta notte, avventurosa"
  • Ansambel "Torment tumulto!"
  • Giulietta aaria kooriga "Morte io non temo, il sai"
  • Tebaldo ja Romeo duett "Stolto! Ad un sol mio grido"
  • Koor "Siam giunti"
  • Romeo kavatiin "Deh! tu bell'anima"
  • Giulietta ja Romeo duett "Ah! crudel! che mai facesti!"

Allikad[muuda | muuda lähteteksti]

  • Charles Osborne. The Bel Canto Operas of Rossini, Donizetti and Bellini, London, 1994
  • Tiit Made. Ooperimaailm I köide, Tallinn, 2012
  • Nuovo era. Bellini I Capuleti ei i Montecchi CD, Veneetsia, 1991