Burgdorf (Hannover)

Burgdorf
Pindala	112 km²
Elanikke	31 287 (31.12.2022)
Koordinaadid	52° 27′ N, 10° 0′ E
Valla asend Hannoveri piirkonnas

Burgdorf

Burgdorf (alamsaksa: Bortörp) on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Hannoveri piirkonnas, umbes 22 km Hannoverist kirdes.

Linna pindala on 112,26 km². 31. detsembril 2016 elas seal 30 320 inimest.

1974. aastani oli Burgdorf samanimelise kreisi keskus.

Linn ja selle ümbruskond on tuntud hariliku aspari traditsioonilise kasvatuskohana ja hannoveri hobusetõu poolest. Burgdorfis toimub igal aastal aprillist septembrini igakuine hobuste turg.

Burgdorfi jaotumine paikkondadeks

Asend

Burgdorf jääb Hannoveri, Celle ja Peine vahele. Sellega külgnevad Uetze, Lehrte, Isernhagen, Burgwedel ja Celle kreis.

Loodus

Läbi linna voolab Aue jõgi. Maastikku kujundab Burgdorf-Peine geest, enamasti lauge maastik madalate küngaste ja liivase pinnasega. Metsades on enamasti männid, kased ja tammed. Omavalitsusala ümbritsevad Altwarmbüchener Moor ja Oldhorster Moor läänes ning Burgdorfer Holzi mets idas.

Linnaosad

Burgdorf koosneb tõelisest linnast ning Beinhorni, Dachtmisseni, Heeßeli, Hülptingseni, Otze, Ramlingen-Ehlershauseni, Schillerslage, Sorgenseni ja Weferlingseni külast. Ramlingen-Ehlershausen koosneb Ramlingeni ja Ehlershauseni külast. Heeßel sisaldab ka Ahrbecki asundust tõelisest linnast edelas.

Linn on mitteametlikult jaotatud Weststadtiks (raudteest läänes), Nordstadtiks (raudteest idas ja Gartenstraße tänavast põhjas) ja Südstadtiks (raudteest läänes ja Aue jõest lõunas; sisaldab ka varem maha jäetud Eseringeni küla). Ülejäänud on Innenstadt (kesklinn) või Altstadt (vanalinn). Weststadtile viidatakse linnamärkidel kui "Burgdorf/Weststadt", samas põhja-, lõuna- ja keskosa kutsutakse lihtsalt Burgdorfiks.

Ajalugu

Burgdorf 1654. aasta Matthäus Meriani gravüüril

Burgdorfer Schloss (mõis)

Burgdorfi on esmamainitud 1279. aastal. See oli Hildesheimi piiskopkonna osa. Linna ümbritsesid arvukad asulad, mis kadusid keskaja jooksul. Asulate nimed olid Eseringen (nüüd Südstadti osa), Garvesse (Burgdorfi, Steinwedeli ja Immenseni vahel), Hetelingen (nüüd Burgdorfer Holzi metsades), Rälingsen (Hängisenist lõunas) ja Oensingen. Pärast Väiksemat Hildesheimi piiskopkonna vaenust (1420–1422) anti koht Celle hertsogitele. Hiljem said nende territooriumid Braunschweig-Lüneburgi hertsogkonna ja siis Lüneburgi ringkonna osaks. 1433. aastal ehitati Burgdorfi mõis ümber ning kindlustati müüri, kolme värava ja kahe vallikraaviga. Burgdorf oli üksnes küla müüri taga.

16. sajandist alates oli Burgdorfil linna pitsat ja vapp kahe tamme vahel puhkava lõviga. Linna värvid ja lipp, roheline ja kollane, on tuletatud sellest vapist.

Kolmekümneaastases sõjas oli Dachtmisseni lähedal lahing. 1637. aastal mässasid Burgdorfi kodanikud nende suhtes kehtestatud kohustuste vastu. Tulekahjud hävitasid suure osa linnast aastatel 1658 ja 1809, kuid iga kord ehitati see taas üles. Vanalinnas asuv Brandende ("Tulekahju lõpp") väljak meenutab veel kohta, kus leegid lõplikult alistati.

Burgdorfi sünagoog

1811. aastal ehitati juudi kogukonna jaoks linna uus sünagoog. Neid sunniti 1939. aastal hoonet linnale müüma. Hitlerjugend hõivas hoone alates 1941. aastast. Aastatel 1944–1959 kasutati hoonet avaliku raamatukoguna. Ärimees ostis hoone 2007. aastal ja üüris seda linnale välja. 2008. aastast kasutatakse seda muuseumi ja kultuurikeskusena.

Burgdorfist sai 1885. aastal samanimelise kreisi keskus. Vaatamata kohalike elanike vastuseisule ühendati see koos Neustadt am Rübenberge, Springe ja vana Hannoveri kreisiga 1974. aastal uueks Hannoveri kreisiks. Seega liikus Burgdorf Lüneburgi ringkonnast Hannoveri ringkonda. Viimane kaotati 2004. aasta lõpus koos teiste Alam-Saksi ringkondadega. Hannoveri linn ja kreis liideti 1. novembril 2001, et moodustada Hannoveri piirkond.

Kultuur

Sport

Kõige edukam klubi linnas on TSV Hannover-Burgdorf, mis võistleb 2009. aastast Saksa Handball-Bundesligas.

Keel

Ajalooliselt oli Burgdorf osa alamsaksa keele ostfaali murde keelealast. Saksa keel asendas alamsaksa keele Hannoveri ümbruse linnastunud aladel 19. sajandist alates ja tänapäeval öeldakse, et kogu alal kõneldakse saksa keelt puhtaimal kujul. Kuid kõnekeeles on mõned eripärad, mida võib osaliselt seletada alamsaksa keelega.

Transport

Burgdorfis on kolm rongijaama: Burgdorf (Hannover), Otze ja Ehlershausen, mis kõik on osa Lehrte–Celle raudteest. Nad teenindavad igal pooltunnil mõlemas suunas S-Bahn Hannoveri liine S6 ja S7. Burgdorfi rongijaamas on ka bussiterminalid RegioBus Hannoveri liinidele ja need osalevad Großraum-Verkehr Hannoveri transpordiliidu piletimüügisüsteemis. Lähim rahvusvaheline lennujaam on Hannoveri lennujaam.

Inimesed

Philipp Spitta

• Carl Sprengel (1787–1859), majandusteadlane, põllumajandustootja, professor, tööstur ja kirjanik, sündis Schilleri paigas
• Heinrich Wilhelm Ferdinand Wackenroder (1798–1854), keemik ja apteeker
• Heinrich Breling (1849–1914), maalikunstnik
• Wilhelm Schönmann (1889–1970), Saksa malemeister
• Philipp Spitta (1801–1859), protestantlik teoloog ja laulukirjutaja, laulukogumiku "Psalter und Harfe" (1833) autor, kuulus luterlikku taassünniliikumisse
• Karl Heinrich Ulrichs, (1825–1895), jurist, esimene homoseksuaalsust uurinud teadur
• Arthur Dietzsch (1901–1974), funktsionaalne kinnipeetav ja Kapo
• Ernst Albrecht (1930–2014), endine Alam-Saksi peaminister ja justiitsminister (CDU), elas Burgdorf-Beinhornis
• Burkhard Driest (1939–), näitleja, kirjanik ja produtsent
• Bernd Lange (1955–), Euroopa Parlamendi liige aastatel 1994–2004 ja taas aastast 2009 (SPD), elab Burgdorfis
• Heiko von der Leyen (1955–), doktor ja ülikooli lektor, Ursula von der Leyeni abikaasa, elab Burgdorf-Beinhornis
• Ursula von der Leyen (1958–), poliitik, CDU, Euroopa Komisjoni president, elab Burgdorf-Beinhornis
• Florian Meyer (1968–), Bundesliga ja FIFA kohtunik
• Jean-Michel Tourette (1975–), bändi We Are Heroes liige
• Hendrik Großöhmichen (1985–), jalgpallur, nooruses mängis klubis Heesseler SV

Sõpruslinn

• Burgdorf (Šveits)

Välislingid

• www.burgdorf.de