Hannoveri hobune

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Hannoveri hobune
Hannoveri tõugu mära Sunrise
Hannoveri tõugu mära Sunrise
Algkeeles Hannoveraner
Päritolu
Riik/piirkond Saksamaa
Välimus
Turjakõrgus 1,60 kuni 1,78
Värvused raudjas, kõrb, must, hall

Hannoveri hobune (sks Hannoveraner) on hobusetõug, mis pärineb Saksamaalt Alam-Saksi (Niedersachsen) liidumaalt. Hannoveri hobune kuulub soojavereliste hobuste hulka.[1]

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Hannoveri hobuste eelistatud turjakõrgus on 165 cm, kuid täpset kõrgust ei peeta nii oluliseks kui hobuse üleüldist harmoonilist välimust. Värvuselt võivad nad olla raudjad, mustad, hallid või kõrvid. Kael on lihaseline ja proportsionaalse pikkusega ning pea sirge profiiliga. Keha on kompaktne, turi pikk, nimme lihaseline ning laudjas pikk ja langev. Jalad on pikad, tugevate liigeste ning keha suhtes proportsionaalses suuruses ühtlase kujuga kapjadega. Iseloomult on hannoveri hobused tasakaalukad, mistõttu on nad erakordselt head ratsa- ja sporthobused.[2]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Hannoveri hobuste aretus sai alguse 18. sajandil Celles. Tõuraamatut peetakse aastast 1888. Hobuse algseteks kasutusaladeks olid põllumajandustööd ning ratsavägi. Sajandi lõpuks hinnati neid tõllahobustena. Pärast teist maailmasõda langes nõudlus põllumajandushobuste järele ning uueks aretuseesmärgiks sai sportliku tüübi loomine. Tänaseks on hannoveridest saanud hinnatud kolmevõistluse ning takistus- ja koolisõiduhobused.[1]

Sport[muuda | muuda lähteteksti]

Hannoveri hobused koolisõidus[muuda | muuda lähteteksti]

Maailma Sporthobuste Kasvatajate Föderatsiooni (WBFSH) andmete järgi on Hannoveri hobune olnud edukaim tõug Rahvusvahelise Ratsaspordi Liidu (FEI) koolisõiduvõistlustel alates aastast 2001, kui hakati tulemusi avaldama tõuraamatute kaupa. Tipptasemel hannoveri tõugu koolisõiduhobuste seas on Salinero, Satchmo 78, Sunrise, Bonaparte 67, Brentina ja Wansuela Suerte. Alates 1956. aasta olümpiamängudest on hannoveri hobused teeninud individuaalses arvestuses kolm kuldmedalit (Salinero kahel korral, Gigolo ühel), neli hõbemedalit (Satchmo ühel, Gigolo kahel, Woycek ühel korral) ja neli pronksi (Bonaparte, Weyden, Mehmed ja Dux). Hannoveri hobuseid on seitsmel korral autasustatud kuldmedaliga meeskondlikus sõidus (2008, 2004, 2000, 1996, 1992, 1976, 1968 ja 1964). Mitmed hannoveri hobused on võitnud ka ülemaailmsetel FEI võistlustel, näiteks on koolisõidus maailmameistriteks saanud Mehmed (1974), Gigolo (1994, 1998), Satchmo (2006) ja Salinero (2006, vabakava).

Hannoveri hobused takistussõidus[muuda | muuda lähteteksti]

Hannoveri hobused on järjekindlalt püsinud viie kõige edukama tõu hulgas ka takistussõidus. Ühed selle aastatuhande parimad hannoveri takistussõidu hobused on olnud Shutterfly ja For Pleasure. Shutterfly võitis takistussõidu maailmakarika võistluse 2005., 2008. ja 2009. aastal. For Pleasure sai 1995. aasta maailmameistrivõistlustel teise koha ning oli kahel korral olümpiamängudel kuldmedali võitnud takistussõidu meeskonna liige.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 "Hanoverian". International Museum of the Horse. Vaadatud 09.01.2020.
  2. "Breeding Rules". The British Hanoverian Horse Society. Vaadatud 09.01.2020.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]