Budsłaŭ Püha Neitsi Maarja taevamineku kirik

Budsłaŭ Püha Neitsi Maarja taevamineku kirik
	Budsłaŭ kirik
Riik	Valgevene
Asukoht	Budsłaŭ
Ehituse algus	1633
Ehituse lõpp	1783
Esmamainimine	1504
Koordinaadid	54° 47′ 13,2″ N, 27° 27′ 5,5″ E

Budsłaŭ Püha Neitsi Maarja taevamineku kirik või Budslavi Püha Neitsi Maarja taevamineku kirik (valgevene keeles Касцёл Унебаўзяцця Найсвяцейшай Дзевы Марыі) on kirik Valgevenes Minski oblastis Miadziełi rajoonis Budsłaŭ külanõukogus Budsłaŭ agrolinnakeses.

Kirikut kasutavad katoliiklased, see on ametlikult Basilica minoris. Algselt kuulus kirik tsistertslaste ordule.

Kirikuhoone[muuda | muuda lähteteksti]

Kuigi kirikut mainitakse esimest korda aastal 1504, pole sellest ajast midagi säilinud. Hoone vanemad osad pärinevad aastast 1633, hilisemad aga 1783. Hoone on hea näide baroksest arhitektuurist. Budsłaŭ Püha Neitsi Maarja taevamineku kirik on üks seitsmest "Valgevene imest".

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Varasem ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Budsłaŭ asulat mainitakse esimest korda aastal 1504, mil suurvürst Aleksander selle tsistertslaste ordule andis. Toona oli kloostri juures ka puidust kabel, mis on praeguse kiriku eelkäija. Aastal 1560 lahkusid mungad asulast, aga aastal 1589 tulid nad tagasi ja ehitasid sinna kloostri, selle juurde aga puidust katoliku kiriku. Uus kirik valmis aastal 1591.

XVII sajand – XVIII sajandi esimene pool[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1613 annetas toonane Minski vojevood Jan Pac kirikule paavst Clemens VIIIlt saadud ikooni, mis asub seal tänapäevani. Aastal 1633 alustati uue kivist kiriku ehitust, mis valmis aastaks 1643. Kloostrile kuulunud kirikule lisati aastal 1750 veel kloostri elamukorpus, aga üldjoontes säilis hoone algne kuju kuni uute ehitustööde alguseni aastal 1767. Aastast 1756 hakkas kloostri eestvedamisel kirikus tegutsema muusikakool.

XVIII sajandi lõpp – tänapäev[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1756 algasid kirikus suured ehitustööd, uus hoone valmis aastal 1783 ja pühitseti Neitsi Maarja taevamineku auks. Arhitektiks oli Józef Fontana. XIX sajandil seoses Kastuś Kalinoŭski ülestõusuga klooster suleti, hoone jäi aga edasi katoliiklaste käsutusse.

Aastast 1992 on kirik palverännakute sihtpunktiks, aastal 1993 pühitses Johannes Paulus II kiriku Basilica minoriseks.

Budsłaŭ ikoon[muuda | muuda lähteteksti]

Kirikus paikneb tundmatu meistri valmistatud imettegev ikoon, mille paavst Clemens VIII kinkis toonasele Minski vojevoodile Jan Pacile, kuna see pöördus kalvinistide seast katoliku usku. Aastal 1613 annetati ikoon omakorda kloostrile, kus see kujunes üheks tähtsamaks katoliiklikuks reliikviaks Valgevene aladel. Ikooni tähtsus vähenes pärast kloostri sulgemist, ent tänapäeval on ikoon taas Valgevene katoliiklaste jaoks tähtsaks ususümboliks kujunenud. Aastal 1998 kroonis kardinal Kazimierz Świątek ikooni.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]