Budistlikud suurkogud

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Osa artiklitest teemal
Budism
Dharma Wheel.svg

Budistlikud suurkogud või budismi suurkogud on ajaloolise tähtsusega kogunemised, kus arutatakse Buddha õpetuse oluliste aspektide tõlgendamise üle ning retsiteeritakse ja kontrollitakse üle kogu kanooniline pärimus.

  • Esimene suurkogu toimus Mahākāšjapa eesistumisel varsti pärast Buddha parinirvaanat (seega pärast 486 e.m.a) Rādžagrihas, kus olevat viibinud 500 munka. Buddha nõbu Ānanda Thera retsiteeris seal mitme kuu vältel ette Buddha poolt antud õpetuste (dhamma) osa ning munk Upāli Thera mungaelu korralduslike juhiste osa (vinaya). Kinnitati Sūtrapiṭaka ja Vinayapiṭaka esialgsed versioonid.[1] Esimese budistliku suurkogu kirjeldus leidub Tipiṭaka Vinaya Piṭaka, Cullavagga osas.[2]
  • Teine suurkogu toimus 100 või 110 aastat pärast parinirvaanat (386 või 376 e.m.a) Vaišālīs, kus osales 700 munka ja kus vaieldi peamiselt vinaja üle. Suurkogul tekkis konflikt konservatiivse sthaviravaada ja liberaalsema mahasanghika suuna vahel, mille esindajad olevat protesti märgiks sealt lahkunud. Vaišālī suurkogu järel lagunes budistlik kogudus koolkondadeks, mida oli vähemalt 18.[3]
  • Kolmandat suurkogu Pātaliputras umbes 250 e.m.a patroneeris Ašoka. Sellel püüti leida konsensust koolkondade vahel, fikseeriti arvatavasti paali kaanon, millele lisati ka ‘kolmas korv’ – Abhidhammapiṭaka. Ka olevat seal otsustatud misjonäride saatmine teistesse maadesse.[4]
  • Neljas suurkogu toimus umbes 100 m.a.j Kušaani keisri Kaniška I eestkoste all tema pealinnas Purušapuras Gandhāras. Seal olevat koostatud ulatuslikud kommentaarid sarvastivaada Tripiṭaka’le ja tunnustatud mahajaanat, mis järgmistel sajanditel levis jõudsalt Kesk- ja Ida-Aasias.[5]
  • Viies suurkogu toimus 1871. aastal 2400 theravaada munga osalusel Birmas, Mandalays, kuningas Mindoni valitsemise ajal. Selle peamine ülesanne oli retsiteerida Buddha õpetusi ning hoolikalt üle kontrollida kõik võimalikud muudatused, vahelejätmised ja moonutused. Kogu Tipitaka retsiteerimine kestis viis kuud. Samuti kinnitas see suurkogu seitsmesaja kahekümne üheksale marmorplaadile birma kirjas raiutud Tipitaka teksti.[6] Seda suurkogu tunnustatakse peamiselt Birmas.[7]
  • Kuues suurkogu toimus 1954. aastal Birmas (praeguse nimega Myanmar), Rangoonis (praeguse nimega Yangon), Kaba Ayes, Birma valitsuse toetusel ja eestkostel, kaheksast riigist pärineva 2500 theravaada munga osalusel. Traditsiooniline budistliku kaanoni retsiteerimine kestis mitmete munkade gruppide poolt kaks aastat. Kontrollimise käigus leiti vaid väheseid lahknevusi ning see pälvis suurkogu ametliku kinnituse. Kogu Tipitaka koos kommentaaridega anti trükki.[8][9]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Ida mõtteloo leksikon: Budismi suurkogud. [1]
  2. Skilton, A., Budismi lühiajalugu, Tln: Kirjastus Koolibri, 2012.
  3. Ida mõtteloo leksikon: Budismi suurkogud. [2]
  4. Ida mõtteloo leksikon: Budismi suurkogud. [3]
  5. Ida mõtteloo leksikon: Budismi suurkogud. [4]
  6. Bollée in Pratidanam (Kuiper Festschrift), pub Mouton, the Hague/Paris, 1968
  7. Mendelson, Sangha and State in Burma, Cornell University Press, Ithaca, New York, 1975, pp. 276ff
  8. Prebish, Charles S. (1974). "A Review of Scholarship on the Buddhist Councils"; Journal of Asian Studies 33 (2), 239–254
  9. La Vallée Poussin, Louis de (1976). The Buddhist Councils, Calcutt : K.P. Bagchi