Brian Wilson

Allikas: Vikipeedia
Brian Wilson
Brian Wilson (2009)
Brian Wilson (2009)
Sünninimi Brian Douglas Wilson
Sündinud 20. juuni 1942 (81-aastane)
Inglewood, California, Ameerika Ühendriigid
Stiilid rokk- ja popmuusika
Tegev 1961–
Plaadifirma
Seotud esitajad The Beach Boys
Veebileht brianwilson.com

Brian Douglas Wilson (sündinud 20. juunil 1942 Inglewoodis California osariigis) on Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, laululooja ja produtsent. Ta on olnud ansambli The Beach Boys kaasasutaja, laululooja, arranžeerija ja produtsent.

Tänu ebatavalisele lähenemisele laululoomingus ning salvestustehnika käsitlemise meisterlikkusele on ühtviisi nii kriitikud kui ka muusikud nimetanud teda üheks kõige uuendusmeelsemaks ja mõjukamaks loominguliseks jõuks popmuusikas.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Brian Wilson sündis 1942. aastal Audree Neva (neiupõlvenimega Korthof) ning muusiku ja muusikaprodutsendi Murry Wilsoni pojana. Tal olid nooremad vennad Dennis (1944–1983) ja Carl (1946–1998).

Kui Brian oli kaheaastane, kolis perekond Inglewoodi naaberlinna Hawthorne'i. Tema muusikalised võimed avaldusid juba varases eas. Umbes selles vanuses kuulis ta George Gershwini teost "Rhapsody in Blue", mis avaldas talle tohutut mõju. Mõni aasta hiljem avastati, et ta on paremast kõrvast kurdistunud. Seitsme- ja kaheksa-aastaselt oli ta kirikus soololaulja. Keskkooliõpilasena mängis ta Ameerika jalgpall ja pesapalli ning tegeles krossijooksuga. Ta laulis koos vendadega ja mängis kooli kõrvalt klaverit. 16. sünnipäevaks kingiti talle magnetofon, millega sai ta laulude salvestamise ja mitmehäälse vokaalseade juures eksperimenteerida.

Ta astus 1960. aastal El Camino College'isse, kus õppis psühholoogiat, kuid kolledžit ta ei lõpetanud. 1961. aastal kirjutas ta oma esimese laulu, mille meloodia põhines Dion and the Belmontsi versioonil laulust "When You Wish upon a Star". Hiljem arendas ta selle välja lauluks "Surfer Girl", mis The Beach Boysiga salvestati.

1960. aastate keskel arranžeeris ja produtseeris ta The Beach Boysi albumi "Pet Sounds" ning kirjutas albumi jaoks laulud. Seda albumit peetakse üheks kõigi aegade parimaks albumiks. The Beach Boysi järgmiseks kavandatud album "Smile" erinevate põhjuste tõttu ei valminud – põhjusteks oli muuhulgas tülid teiste ansambli liikmetega ja Wilsoni üha halvenev vaimne tervis. Kuna ta kannatas korduvate närvivapustuste käes, vähenes tema panus The Beach Boysi ning tema ebakindel käitumine põhjustas tema ja teiste ansambliliikmete vahel pingeid. Pärast seda, kui ta 1980. aastate lõpus kohtuotsusega psühholoogi Eugene Landy (eluaastad 1934–2006), kelle seatud ebatavaline 24-tunnine teraapia oli talle kahjulikult mõjuma hakanud, hoole alt vabastati, suunati Wilson tavaravile. 1980. aastate teises pooles hakkas Wilson sooloarstina taas esinema ja muusikat salvestama. Ta on jäänud 1967. aastal asutatud The Beach Boysi valdusühingu Brother Records liikmeks.

2004. aasta alguses esitas ta kontserdil koos oma taustaansambliga lõplikul kujul albumi "Smile" muusikapalu. Lisaks salvestas ta laulud stuudios ning andis sama aasta aprillis välja stuudioalbumi "Brian Wilson Presents Smile", milles esinesid laulud peaaegu täpselt selles järjekorras nagu need pidid olema The Beach Boysi lõpetamata jäänud albumil "Smile". Kontsert ja album pälvisid suure kiiduavalduspuhangu. 2005. aastal pälvis ta albumil kõlanud laulu "Mrs. O'Leary's Cow" eest Grammy auhinna. Wilson tegi albumi reklaamimiseks kontserditurnee.

2. juulil 2005 esines ta Live 8 heategevuskontserdil Berliinis.

2012. aastal liitus Wilson taas The Beach Boysiga. Ta osales ansambliga kontserditurneel. See oli esimene kord pärast 1965. aastast, mil Wilson The Beach Boysiga kogu turnee kaasa tegi. Salvestati ka uut materjali ning sama aasta juunis anti välja stuudioalbum "That's Why God Made the Radio". See oli esimene The Beach Boysi album üle 20 aasta, millel Wilson kaasa tegi.

Pärast ligi kaht aastat salvestamise algust andis Wilson 2015. aasta juulis välja oma üheteistkümnenda stuudioalbumi "No Pier Pressure", millel tegi kaasa arvukalt külalisesinejaid, kelleks olid The Beach Boysi endised liikmed Al Jardine, Blondie Chaplin ja David Marks ning lisaks teiste seas Nate Ruess, Zooey Deschanel ja Kacey Musgraves. 2016. aastal alustas Wilson maailmaturneed, millega tähistas albumi "Pet Sounds" väljaandmise 50. aastapäeva.[1]

2016. aasta oktoobris andis ta välja autobiograafia "I Am Brian Wilson: A Memoir".

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Wilson stuudios (umbes 1976)

Wilsoni peetakse oluliseks uuendajaks muusikaproduktsiooni vallas, California Sound '​i tähtsamaks loojaks, üheks esimeseks artistiks popmuusikas, kes kontrollis koostööl valmiva loomingu kõiki aspekte, ja üheks tuntumaks outsider-muusikuks. Vaid 21-aastaselt, mil ta sai salvestamiseks täieliku loomingulise vabaduse, oli ta eeskujuks paljudele samameelsetele California produtsentidele, millega tõrjus ta välja popmuusika produtseerimise keskuseks olnud New Yorgi. Wilson sai esimeseks rokkmuusika produtsendiks, kes kasutas stuudiot oma instrumendina. Tema laulud muutusid lahutamatult seotuks 1960. aastate alguse ajavaimuga ja ta aitas arendada 1960. aastate teise poole flower power '​ile iseloomulikuks olnud heli. Hilisematel aastatel on Wilsoni peetud indie-muusikute ajajärgu "ristisaks", kuna paljud indie-muusikud on saanud inspiratsiooni tema meloodilistest tunnetest, chamber pop '​i orkestreeringust ja salvestustehnikaga eksperimenteerimisest. Meedias on teda sageli nimetatud geeniuseks[2][3][4].

Stuudioalbumid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Brian Wilson" (1988)
  • "I Just Wasn't Made for These Times" (1995)
  • "Orange Crate Art" (1995) (koos Van Dyke Parksiga)
  • "Imagination" (1998)
  • "Gettin' in Over My Head" (2004)
  • "Brian Wilson Presents Smile" (2004)
  • "What I Really Want for Christmas" (2005)
  • "That Lucky Old Sun" (2008)
  • "Brian Wilson Reimagines Gershwin" (2010)
  • "In the Key of Disney" (2011)
  • "No Pier Pressure" (2015)

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

1988. aastal võeti ta The Beach Boysi liikmena vastu Rock'n'rolli Kuulsuste Halli. Albumite "Brian Wilson Presents Smile" (2004) ja "The Smile Sessions" (2011) eest on ta pälvinud Grammy auhinna.

2008. aastal valis ajakiri Rolling Stone Wilsoni kõigi aegade saja parima laulja seas 52. kohale[5] ja 2015. aastal kõigi aegade saja parima laulukirjutaja seas 12. kohale.[6] 2012. aastal nimetas ajakiri NME teda 50 parima produtsendi seas kaheksandana.

Jäädvustus popkultuuris[muuda | muuda lähteteksti]

Tema elulool põhineb film "Armastus ja andestamine" ("Love & Mercy"), kus Wilsonit kehastavad erinevatel elu etappidel John Cusack ja Paul Dano.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 1964–1979 oli Wilson abielus laulja Marilyn Rovelliga, kellega sai kaks tütart, Carnie (sündinud 1968) ja Wendy (sündinud 1979), kes on samuti laulmisega tegelenud ansambli Wilson Phillips liikmetena.

1995. aastal abiellus Wilson automüüja ja endise modelli Melinda Ledbetteriga, kellega oli tutvunud 1986. aastal. Alates 1999. aastast tegutses Ledbetter Wilsoni mänedžerina. Ledbetter suri 2024. aastal 77-aastaselt.[7]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ Brian Wilson. AllMusic. Vaadatud 29.4.2017
  2. ↑ Hoskyns, Barney (1. september 1995). ""Brian Wilson is a Genius": The Birth of a Pop Cult". The Independent.
  3. ↑ Wong, Grant (3. jaanuar 2022). "Brian Wilson Isn't the Type of Genius You Think He Is". Slate.
  4. ↑ "Brian Pop Genius!". Melody Maker. 21. mai 1966.
  5. ↑ "100 Greatest Singers of All Time". Rolling Stone. 02.12.2010. Vaadatud 19.06.2017.
  6. ↑ "100 Greatest Songwriters of All Time". Rolling Stone. August 2015. Vaadatud 19.06.2017.
  7. ↑ Ives, Mike (30. jaanuar 2024). "Melinda Wilson, Who Helped Brian Wilson Battle Mental Illness, Dies at 77". The New York Times. Vaadatud 30. jaanuaril 2024.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Brian_Wilson&oldid=6640232"