Brüsseli Charleroi lennujaam
 | See artikkel vajab toimetamist. (September 2022) |
| Brüsseli Chrarleroi lennujaam Belgias | |||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Aéroport de Charleroi Bruxelles Sud | |||||||||
 | |||||||||
| IATA: CRL – ICAO: EBCI | |||||||||
| Üldandmed | |||||||||
| Tüüp | Avalik | ||||||||
| Valdaja | Valloonia valitsus | ||||||||
| Käitaja | Société Wallonne des Aéroports | ||||||||
| Üldkõrgus | 287 m | ||||||||
| Koordinaadid | 50° 27′ 33″ N, 4° 27′ 14″ E | ||||||||
| Kaart | |||||||||
  | |||||||||
| Lennurajad | |||||||||
| |||||||||
| Statistika (2019) | |||||||||
| Reisijaid | 8 224 196 | ||||||||
Brüsseli Charleroi lennujaam (BSCA), (prantsuse keeles Aéroport de Charleroi-Bruxelles-Sud) mida mitteametlikult nimetatakse ka Brüsseli-Charleroi lennujaamaks, Charleroi lennujaamaks või harva ka Gosseliesi lennujaamaks (IATA: CRL, ICAO: EBCI on rahvusvaheline lennujaam, mis asub Belgias Valloonias Hainaut' provintsis Charleroi põhjapoolseimas linnaosas Gosselies'is. Lennujaam asub 7 km Charleroi kesklinnast põhja pool ja 46 km Brüsseli kesklinnast lõuna pool. Reisijate ja lennukite liikumise poolest on see Belgia suuruselt teine lennujaam, mis teenindas 2019. aastal 8 224 196 reisijat (82 043 reisi). See on ka tiheda liiklusega üldlennuväli, kus asub 3 lennukooli.
Lennujaama lähedal asub Aéropole, üks Valloonia teadusparkidest.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Algaastad[muuda | muuda lähteteksti]
Esimesed lennundusalased tegevused Gosselies'is algasid aastal 1919, kui sinna loodi lennukool. Järgmisel aastal hakati pakkuma juba lennukite holdust. Briti lennukitootja Fairey Aviation asutas 1931. aastal kohapeale tütarettevõtte Avions Fairey (tollal tuntud kui Mont des Bergers).
Teise maailmasõja ajal, 14. septembrist 1944 kuni 10. augustini 1945 toimis see lennuväli liitlasvägede olulise maandumisalana (A-87).
Gosseliesi lennuväljast sai pärast Teist maailmasõda avalik lennuväli, kuid põhitegevuseks sai hoopis lennukite ehitus (SABCA tehased 1954. aastal, seejärel SONACA tehased 1978. aastal).
1970. aastatel käivitas Belgia riiklik lennufirma Sabena lennuliini Liège–Charleroi–London, kuid kehvade tulemuste tõttu sellest peagi loobuti. Gosselies lõppes reisijatevedu peaaegu täielikult, lennujaama kasutati peamiselt era- või lõbulendudeks, koolituslendudeks ja juhuslikeks tšarterlendudeks Vahemere äärsetesse puhkekohtadesse või Alžeeriasse.
Areng alates 1990. aastatest[muuda | muuda lähteteksti]
Tegevus Charlerois kasvas 1990. aastatel seoses uue ärijuhtimisstruktuuriga (BSCA – Brussels South Charleroi Airport) ja Iiri odavlennufirma Ryanair saabumisega 1997. aastal, mis paar aastat hiljem avas Charlerois oma esimese kontinentaalse baasi.[1]
Kuigi Ryanair sattus kriitika alla Valloonia valitsuse poolt saadud toetuste pärast, avasid nad Charleroist uued liinid (nad sulgesid küll kaks sihtkohta: London–Stansted ja Liverpool, kuigi Stanstedi liin võeti uuesti kasutusele juunis 2007, kuid see suleti peagi taas).[1] Hiljem tulid Charlerois' lennujaama lisaks Ryanairile ka teised odavlennufirmad nagu näiteks Wizz Air. Poola lennufirma Air Polonia teenindas sealt lende Varssavisse ja Katowicesse enne pankrotti minekut 2004. aasta augustis.
Septembris 2006 teatati, et Maroko odavlennufirma Jet4you käivitab alates 1. novembrist 2006 kolm iganädalast lendu Casablancasse (kolmapäeviti, neljapäeviti ja pühapäeviti) koostöös Belgia lennufirmaga Jetairfly.[2]
Uus terminal avati 2008. aasta jaanuaris. Selle veomaht on kuni 5 miljonit reisijat aastas, mis tähendab, et 2010. aastaks oli see juba saavutanud oma maksimaalse täituvuse (5 195 372 reisijat).[3]
Euroopa Komisjon vaidlustas lennujaama abi Ryanairile, sest lennujaam kuulub Valloonia piirkondlikule valitsusele ning seega võis allahindlusi ja muid soodustusi pidada riigiabiks.[4] Esimese astme kohus (Euroopa Liidu kohus) otsustas aga 17. detsembril 2008, et komisjoni otsus, milles leiti, et Ryanairile anti ebaseaduslikku abi, tuleb tühistada ja kuulutada õigustühiseks. Seda otsust arvesse võttes avas komisjon 2012. aasta selle uuesti.[5]
2017. aasta jaanuaris avati teine terminal (Terminal 2), et tipptundidel T1 koormust leevendada ja et edaspidi saaks teenindada 10 miljonit reisijat aastas.[6]
2019. aasta mais algasid Charleroi lennujaama lennuraja pikendamise tööd, mille tulemusena raja kogupikkus kasvas 3200 meetrini. Lennurada 06/24 pikendati 650 meetri võrra raja 24 poolses otsas.[7]
Reedel, 8. oktoobril 2021 avati lennuraja laiendus ametlikult lennujaamade eest vastutava Vallooni ministri Jean-Luc Crucke'i juuresolekul.[8]
Kohapealses SABCA rajatises hooldatakse, parandatakse ja moderniseeritakse Euroopas asuvate Ameerika Ühendriikide õhuväe F-16 hävitajaid.[9]
Statistika[muuda | muuda lähteteksti]
| Aasta | Reisijaid | Muutus |
|---|---|---|
| 2001 | 773,431 | – |
| 2002 | 1,271,979 |  64.45%
|
| 2003 | 1,803,587 | 41.19%
|
| 2004 | 2,034,797 | 12.81%
|
| 2005 | 1,873,349 |  8.61%
|
| 2006 | 2,166,360 | 15.64%
|
| 2007 | 2,458,255 | 13.47%
|
| 2008 | 2,957,026 | 20.28%
|
| 2009 | 3,937,187 | 33.14%
|
| 2010 | 5,195,372 | 31.96%
|
| 2011 | 5,901,007 | 15.18%
|
| 2012 | 6,516,427 | 10.43%
|
| 2013 | 6,786,979 | 4.15%
|
| 2014 | 6,439,957 | 5.1%
|
| 2015 | 6,956,302 | 8.01%
|
| 2016 | 7,303,720 | 4.99%
|
| 2017 | 7,698,767 | 5.41%
|
| 2018 | 7,454,671 | 3.27%
|
| 2019 | 8,224,196 | 10.32%
|
| Koht | Lennujaam | Reisijaid 2016 | ||
|---|---|---|---|---|
| 1 | Budapesti lennujaam | 313,983 | ||
| 2 | Bergamo lennujaam | 279,694 | ||
| 3 | Bukaresti lennujaam | 260,009 | ||
| 4 | Madridi lennujaam | 251,526 | ||
| 5 | Kopenhaageni lennujaam | 200,486 | ||
| Allikas: http://ec.europa.eu/eurostat/web/transport/data/database | ||||
Maatransport[muuda | muuda lähteteksti]
Buss[muuda | muuda lähteteksti]
On mitu liini naabermaade linnadesse (Luxembourg, Metz, Thionville, Lille) ja lisaks on veel head ühendused lennujaamast Brussels-South raudteejaama ja Charleroi-South raudteejaama. Samuti saab terminalist osta bussi ja rongi ühispileti suvalisse Belgia raudteejaama.
Auto[muuda | muuda lähteteksti]
Lennujaama pääseb kiirteelt A54/E420.
Õnnetused ja intsidendid[muuda | muuda lähteteksti]
- 8 aprillil 2011 pidi Hollandi F-16 hävitaja tegema hädamaandumise maandumistelikute tehnilise rikke tõttu. Lennuk maandus kõhule. Piloot viga ei saanud.
- 9 veebruaril 2013 purunes väike Cessna lennuk õhkutõusmise ajal lennuraja ligidal ja 5 pardal olevat inimest said surma. Lennujaam oli õnnetuse tõttu umbes kuus tundi suletud.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 "Ryanair ready to take advantage of Charleroi's new terminal - anna.aero". 30. november 2007.
- ↑ "Air Arabia Maroc launches with six destinations from Casablanca starting with Stansted - anna.aero". 8. mai 2009.
- ↑ "Welcome | Brussels South Charleroi Airport". www.brussels-charleroi-airport.com. Vaadatud 26. mail 2020.
- ↑ "BBC NEWS - Business - Ryanair slates Charleroi ruling". bbc.co.uk.
- ↑ "European Commission - PRESS RELEASES - Press release - State aid: Commission opens in-depth investigations in air transport sector in Belgium, France and Germany". europa.eu.
- ↑ Orban, André (27. jaanuar 2017). "Charleroi Airport Terminal 2 opens for business: first commercial flights will leave on Monday, 30 January 2017". Aviation24.be. Originaali arhiivikoopia seisuga 26. oktoober 2020. Vaadatud 19. septembril 2021.
- ↑ "Work begins to extend the runway". Brussels South Charleroi Airport (inglise). Vaadatud 19. septembril 2021.
- ↑ Orban, André (8. oktoober 2021). "The runway extension of Brussels South Charleroi Airport is inaugurated, paving the way for long-haul flights". Aviation24.be (Briti inglise). Vaadatud 28. juulil 2022.
- ↑ Lake, Jon. "Have Glass: Making the F-16 less observable". Key.Aero. Vaadatud 31. jaanuaril 2022.